Jump to content

Abangani

From Wikiphidiya

Abangani

[edit | edit source]

Abangani kubabantu ophila nabo ngamalanga begodu obathembako bonyana ungabelana nabo indaba zakho ongazitjeli abanye abantu. Kungilabo bantu abalunikela isekelo olidingako epilweni bakwenze uzizwe wamukelekile begodu uthandwa.Abangani kungilabo bantu abaphila boke bogodu abathanda izinto izifanako begodu abakhona ukucocoa babonisane ngepilo. Kubabantu abazanako bonya umunye uthanda ini begodu akathandi ini, kungilabo bantu abakghona ukukujamela nalokha wena ungekho[1]

Ubuhle bokubamngani

[edit | edit source]

Abangani kubabantu abangasikhuthaza bonyana silinge nofana sense izinto ezitja epilweni ezizosenza bona sikhule nanyana siphumelele. Abangani bangakukhuthaza bona ulandele izinto ongaba nekareko kizo.

Abangani basihlanganisa nabanye abangani babo nofana basise kwezinye indawo lapho sizokwazana khona nabanye abantu abangasilekelela ukuthuthuka nofana ukufezekisa amaphupho wethu[2]. Abangani bangalekela ngezinye izinto zemakhaya ezifana nokuthutha, ukugada abantwana nangemali.Ngesinye isikhathi lokha nawusemrarweni nofana nawudanileko abangani basinikeza ihlombe esizokulilela kilo sethule imiraro yethu bese umngani akuphe isiluleko nofana akududuze.

Izinto ongazicala ukubona umngani omuhle

[edit | edit source]

Ukuthembeka

[edit | edit source]

Umngani omuhle ujama nawe ngeenkhathi zoke  akusekele. Akakhulumi ngokuhluleka kwakho kwabanye abantu abangakuthandiko nofana aveze indaba zakho omthembe ngazo. Kumumuntu okutjela amaqiniso nanyana akangazwisa ubuhlungu kangangani, begodu ukghona ukuthembela kuye lokha nawufuna isekelo[3].

Ukukhuluma

[edit | edit source]

Kumumuntu okhuluma naye khulu nanyana angekho eduze niyathintana ngomaliledinini. Kumumuntu okghona ukukulalalela lokha nawukhulumako angakupheleli ihliziyo. Nalokha nasele ucedile ukhuluma ukuphendula ngependulo ezokwakha[4].

Izwelo

[edit | edit source]

Umngani omuhle lokha nawehlelwe zizimo nofana iintjhijio ezinzima kuba okukhombisa ukuzwelana nawe. Uzifaka enyathelweni zakho  azisise amazizo wakho  nombona wakho ngesikhathi leso[5].

Isiphetho

[edit | edit source]

Ubungani kuyinto kuyinto ehle eletha ithabo, ukududuzeka  emaphilweni wabantu umuntu lokha anakathole umngani omuhle kufuze bona ache ubudlelwane bakhe nomngani loyo bukhule buhlale iminyaka.

  1. Hartup, W.W., 2022. Friendships and their developmental significance. In Childhood social development (pp. 175-205). Psychology Press.
  2. McCabe, J.M., 2019. Connecting in college: How friendship networks matter for academic and social success. University of Chicago Press.
  3. Sinaga, J., Woran, R. and Sinambela, J.L., 2022. The Role Of Friendship In Character Development: Lessons From The Biblical Story Of David And Jonathan. Berumpun: International Journal of Social, Politics, and Humanities, 5(1), pp.1-8.
  4. Rawlins, W., 2017. Friendship matters: Communication, dialectics and the life course. Routledge.
  5. Gokalp, A. and Inel, Y., 2021. The Mediating Role of Responsibility and Friendship between Empathy Skill and Benevolence. Journal of Education and Learning (EduLearn), 15(2), pp.202-212.