Amakhotho weNdabuko
Amakhotho wendabuko adlala indima ekulu emphakathini mayelana nokulawulwa kwabantu kanye nokulandelwa komthetho. Amakhotho wendabuko nanyana ikambiso yawo ingafani patsi namakhotho wesikhuwa; kodwana, iminqopho yona iyafana. Eenhlokwaneni ezilandelako sizokutjheja bona lokha nakukhulunywa ngamakhotho wendabuko kukhulunywa ngani begodu imisebenzi yawo iyini.
Khuyini ikhotho yendabuko na?
[edit | hlela umthombo]Ngokuya kukaSomaru noRautenbach (2020)[1] ikhotho yendabuko yindawo leyo egunyazwe ngokomthetho wesiko lesitjhaba esithize ukuze izokuqalana nemiraro ekhona ephakathini wesitjhaba leso. Ukungezelela, amakhotho wendabuko alawulwa nanyana adoswa phambili badosiphambili bendabuko njengenduna, ikosana, iKosi nanyana iNgwenyama (Demographic Governance and Right Unit 2020[2]). Ikhotho yendabuko yaziwa khulu ngokuthi yiBandla.
Amakhotho wendabuko atholakala koke la kubusa khona abadosiphambili bendabuko ngokungakhathaleleki bonyana kusemakhaya, eengoga nanyana emadobheni (Demographic Governance and Right Unit 2020[2]). UVan Rooyen (2023)[3] waveza bonyana umkhandlu nanyana abalawuli bekambiso yekhotho yendabuko bangafaka hlangana induna, umdosiphambili wendabuko omkhulu, ikosi, indlovukazi kanye nengwenyama lapho kukghonakalako. Ngamanye amagama, umkhandlu olawula ikambiso nanyana ukuhlala kwamakhotho wendabuko, kufanele ufake amalunga ahlukileko nabadlalindima abahlukileko ukuze kube nokujameleka kwawo woke amahlangothi wabantu nomphakathi.
Amalunga womkhandlu wekhotho yendabuko labo alawula ukuhlala kwayo akukateleleki bonyana abe neziqu njengoba kwenziwa kumakhotho wesikhuwa (Himoga noManjoo 2009[4]). Kodwana, kufanele kube babantu abanelwazi tle mayelana namasiko, ilimi, imiraro eyahlukeneko yabantu nemiphakathi (UmThetho wamaKhotho weNdabuko 2022[5]). Esihlokweni esilandelako sizokutjheja umsebenzi yamakhotho wendabuko.
Imisebenzi yeBandla
[edit | hlela umthombo]Imisebenzi yeBandla nanyana ikhotho yendabuko ifaka hlangana le elandelako:
- Ukurarulula iindaba eziphathelene nokutlhala hlangana kwemindeni embili nanyana abantu ababili (Demographic Governance and Right Unit 2020[2])
- Ukulalela nokugweba endabeni nanyana iqala lobulelesi (UmThetho wamaKhotho weNdabuko 2022[5]).
- Ukuqalela nokuthatha isiqunto mayelana neqala eliphathelene nemali engadluli ku-R15 000.00 (Demographic Governance and Right Unit 2020).
- Ukulalela nokurarulula iindaba eziphathelene nokubandlululana (UmThetho wamaKhotho weNdabuko 2022[5]).
- Ukuletha ukuthula eemphakathini.
Isiphetho
[edit | hlela umthombo]Ikhotho yendabuko nanyana iBandla liqakatheke khulu eemphakathini esiphila kiwo ngombana lenza isiqiniseko sokuthi abantu bahlalisana kuhle begodu akugadangwana iinzwani. Ukungezelela, lenza isiqiniseko sokuthi abantu baphathwa ngokulingana. Kuqakathekile bonyana sizwisise ukuthi liyini iBandla nanyana ikhotho yendabuko begodu isebenza ini.
Umthombolwazi
[edit | hlela umthombo]- ↑ Somaru, N. & Rautenbach, C. 2020. The Indian Approach to Criminal Justice: The Role of Traditional Courts as Alternative Dispute Resolution Mechanisms. Comparative and International Law Journal of Southern Africa, 53(2):1-40.
- ↑ 2.0 2.1 2.2 Democratic Governance and Rights Unit. 2020. Assessing the Functioning of Urban Traditional Courts in South Africa. University of Cape Town: Cape Town.
- ↑ Van Rooyen, M-G. 2023. Legal Talk: Legislative Developments. Just Africa, 2: 8-10
- ↑ Himonga, C. & Manjoo, R. 2009. The Challenges of Formalisation, Regulation, and Reform of Traditional Courts in South Africa. MLI, 3(2):157-181.
- ↑ 5.0 5.1 5.2 The Presidency Department. 2022. UmTheth WamaKhotho WeNdabuko, Nom 9 ween-2022. Ipalamende yeSewula Afrika: EKapa.