Jump to content

Amalahle

From Wikiphidiya
ilahle liphethwe mumuntu
umhlobo welahle obizwa nge- Antracite

Amalahle mamatje anzima aqinileko asetjenziswa ukubasa umlilo. Ilahle lenzeka ngeensalelo zeentjalo ezife iminyaka eziingidi eyadlulako sabulungeka ngaphasi kwehlabathi. Ilahle lenzeka ngoma compounds we-organic ekuyi nitrogen, I carbon, i-oxygen ne sulfur. Ilahle lenzeka ngokuthi isitjalo sife sibulungeke kude ngaphasi kwehlabathi lapho kutjhisa khona khulu begodu kuminyezekile, iiintjalo lezi zihlala iingidii zeminyaka bekufike lapho isitijalo lesi siqina khona siphenduke sibe lilahle. Kunemihlobo emine yamalahle begodu into eyanza bona amalahle ahluke kukuthi aqine kangangani[1].

Umhlobo yamalahle

[edit | hlela umthombo]

1. Ilahle I Lignite

Lilahle elingakaqini lithambile. Laziwa ngelahle elinzotho, litjhiphile ukudlula woke umhlobo wamalahle ngombana alivuthi isikhathi eside. Lokho nabalithengako abantu kufanele balithenge ngobunengi ngombana liphela msinyana lokha nalibasiweko. Liyasetjenziswa lokha nakuphehlwa igezi[2].

2. Ilahle I sub-bituminous

Lilahle eliphakathi ngokwenzinga lamalahle. Liphakathi kwe lahle I lignite ne lahle I-bituminous. Lilahle elingakaqini khulu,nalo liyasetjenziswa ukuphehla igezi Kanye nemafemini amanye.

3. Ilahle I Bituminous

Lilahle eliqinileko, elizele nge -carbon lisetjenziswa ukwenza iinsimbi nokutjhisa ezinye izinto zemakhaya. Ilahle leli aliduri khulu ukudlula i-Antracite. Lisetjenziswa khulu emafemini lapho kwenziwa khona isamende, namaphepha. Liyasetjenziswa nokususa ukusilaphazeka kwe iron- ore.

4. Antracite

Lilahle eliqine khulu ukuwadlula woke, lizele nge carbon. Lisetjenziswe emafemini. Ilahle likhipha umtjhiso omkhulu ukudlula amalahle woke. Lithatha isikhathi ukubamba umlilo kodwana kodwana nasele liwubambile livutha kabuthaka beliyokuphela[3].

Umsebenzi wamalahle ovamileko

[edit | hlela umthombo]

Lisetjenziswa emakhaya ukubasela intovu nalokha kubaswa inyama. Isetjenziswa njengesibaseli emafemini lapho kwenziwa khona iinsimbi. Liqakatheke khulu ngokuthi liyasetjenziswa ukuphehla igezi.Nanyana amalahle aqakathekile kodwan intuthu yawo isilaqphaza ibhoduloko.Kufanele abantu bangawa sebenzisi khulu nofana kufuze batjale imithi eminengi ukuze idose I carbon ekhutjhwa malahle

Iinkomba

[edit | hlela umthombo]
  1. O'Keefe, J.M., Bechtel, A., Christanis, K., Dai, S., DiMichele, W.A., Eble, C.F., Esterle, J.S., Mastalerz, M., Raymond, A.L., Valentim, B.V. and Wagner, N.J., 2013. On the fundamental difference between coal rank and coal type. International Journal of Coal Geology, 118, pp.58-87.
  2. Heydari, M., Rahman, M. and Gupta, R., 2015. Kinetic study and thermal decomposition behavior of lignite coal. International Journal of Chemical Engineering, 2015(1), p.481739.
  3. O'Keefe, J.M., Bechtel, A., Christanis, K., Dai, S., DiMichele, W.A., Eble, C.F., Esterle, J.S., Mastalerz, M., Raymond, A.L., Valentim, B.V. and Wagner, N.J., 2013. On the fundamental difference between coal rank and coal type. International Journal of Coal Geology, 118, pp.58-87.