Amalimi eSewula Afrika
Ilimi kuyindlela abantu abakhuluma ngayo ngokuthi benze imidumo nofana amathswayo ukuthi bakghone ukudluliselana ilwazi,imininingwane. Abantu basenzisa ilimi ukuthi bakghone ukuveza imicabango Kanye nemizwa yabo.[1] Ilimi kuyinto eqakathekileko emasikweni wabantu abanzima begodu neemphakathini ngombana arhelebha abantu bonyana bokghone ukuzwana, benze amasiko namasiko wabo basebenzisa ilimi. Ilimi linendlela elibonaka ngayo, ekukuthi ilinemidumo nofana amatjhada athileko enziwako ukuze likghone ukukhulunywa.[2] Lokho kutjho bona elinye nelinyelimi ilimi kunendlela efanele liphinyiswe ngakhona ukuze kuthiwe ulikhuluma kuhle. Ilimi linemithetho ebusa ukukhulunywa nokutlolwa kwalo. Ilimi libonakala ngokuthi likghona ukwakha ubudlelwano phakathi kwabantu, ukuzazi nokuba munye emphakathini. Amalimi abasengozini yokutjhabala nangabe awakhulunywa, ngesibanga seenzathu ezinengi ezifana nokuthutha endaweni ohlala kiyo bese uye kwenye lapho kungakhulunywa khona ilimi lakho.
Ukutlhogeka kokubulunga amalimi wenarha yeSewula afrika
[edit | hlela umthombo]Ukudluliswa kwamasiko.
[edit | hlela umthombo]Ilimi lidlala indima ekulu ekudlulisweni kwamasiko, ukusuka esizukulwaneni ukuya kwesinye isizukulwane. Lokhu kwenziwa kukobana isiko lidluliswa ngomlomo kusetjenziswe ilimi.[3] Ilimi lisetjenziswa ukufundisa, ukudlulisa ilwazi lamasiko Kanye nekambiso yawo.Ukubulunga amalimi eSewula Afrika kukhambisana nokubulunga amasiko wabantu abanzima, ngombana ilimi nesiko akuhlukaniseki.
Ukukhulunywa kwamalimi amanengi nokuthuthukisa izinga lefundo
[edit | hlela umthombo]ISewula Afrika kuyinarha enothe ngamalimi ngombana inamalimi adlula kwamathathu akhulunywako nasemthethweni ngokukhulunywa.[4]Amalimi weSewula Afrika nakubulungiweko, kuzokukhuthaza Abantu ukuthi bakghone ukukhuluma amalimi adlula kwamabili begodu ngendlela efaneleko.[5]Isenzo lesi sizokwandisa ukwamukelana kwabantu ngokuhlukana abanakho ngokwamalimi wabo.Ukubulunga amalimi esewula afrika kunekghono lokuthuthukisa izinga lefundo enarheni; khulu nasiqalise endaweni ezisemakhaya ezisathuthukako kilezi ndawo kusafundwa ngamalimi wabantu abanzima abu-9 lokho kutjho bona bafunda ngamalimi angakathuthuki ngokwedijithali. Ilimi nalibulungiweko lizokwenza bonyana indawo zibe neesetjenziswa ezinengi zokufundisa ezizitlhogako ukwenza abafundi bazo bonyana bathole imiphumela emihle.[6]Woke umuntu nakakhulunyiswa ngelimi likanina khuliswe ngalo kuba lula bonyana azwisise begodu angararani. Kuqakathekile bonyana amalimi weSewula Afrika wendabuko abulungwe khona kuzokukghonakala bonyana afakwe erherhweni lefundo etholakala ngamalimi amanengi nofana amabili eenkolweni zoke ZeSewula Afrika.
Ukufaka umphakathi ekukhulunyweni kwelimi
[edit | hlela umthombo]Amanye wamalimi wendabuko weSewula Afrika asengozini yokutjhabalala. Imiphakathi kufanele ifakwe ekubulungelweni kwemalimi ngokuthi omunye nomunye umphakathi kufanele ukhuthaze bonyana abantu bakhulume ilimi lendabuko lalalelo ndawo nofana kukhulunywe amalimi wendabuko khulu khulu. Imiphakathi nayizibandakanya ekutheni ikhuthaze abantu bonyana bakhulume ilimi lendabuko, kuzokukhuthaza bonyana amalimi asengozini yokutjhabalala agcine sele aphumele engozini.[7] Imiphakathi ingazibandakanya ngokuthi yenze imsebenzi nofana imigidi ethuthukisa ilimi.
Ukwenziwa kweensiza zokufundisa
[edit | hlela umthombo]Ukubulunga kwelimi kuzokwenza bona kube lula nofana kube neensiza zokufundisa ezinengi ezitholakala ngamalimi wendabuko weSewula afrika. Loku kuzokuthuthukisa izinga lokufunda eeenkolweeeni ngombana umuntu izwisisa msinya lokha nakafuda ngeimi lakhe.[8] Nabo titjhere kufuze bonyana bathole ukubandulwa nesekelo lokufundisa amalimi wendabuko ngendlela abafundi ezokwenza bona abafundi bathande begodu bazikhakhazise ngelimi labo. Ilimi kuyinto eyenza bonyana abantu bezwane badluliselane ilwazi nokuthi baveze baveze amazizo wabo. Ilimi kuqakathekile bonyana libulungwe ngombana lisetjenziswa ukwenza amasiko begodu kukhuthaza bonyana umuntu munye akghone ukukhuluma amalimi amanengi ayedwa. Ifundo izokghona ukuthuthuka ngombana kuzokuba neensiza zokufundisa ezinengi ezizokwenza bonyana abafundi bakghone ukuthuma imiphumela emihle. Umphakathi nawo unekghono lokuthi izabankanye ekubulungeni amalimi asengozini yokutjhabalala.
Iinkomba
[edit | hlela umthombo]- ↑ Bonvillain N. Language, culture, and communication: The meaning of messages. Rowman & Littlefield; 2019 Mar 20.
- ↑ Diamond AS. The history and origin of language. Routledge; 2023 Dec 30.
- ↑ Kramsch, C., 2014. Language and culture. AILA review, 27(1), pp.30-55.
- ↑ Van Niekerk, D.R., van Heerden, C.J., Davel, M.H., Kleynhans, N., Kjartansson, O., Jansche, M. and Ha, L., 2017, August. Rapid Development of TTS Corpora for Four South African Languages. In Interspeech (pp. 2178-2182).
- ↑ Noge, K.M., The Preservation of Culture and Indigenous Languages in a Multiculturalism Context. educational review, 82(3), pp.381-402.
- ↑ Mudau, P.P., Mandende, I.P. and Mushaathoni, M., 2024. Indigenous language preservation: A study of the Tshivenḓa speech community in South Africa. Journal of Intercultural Communication, 24(4), pp.1-12.
- ↑ Rajagukguk, R., Malems, T. and Ginting, M., 2022. Preserving linguistic diversity: Strategies for language preservation and cultural heritage safeguarding. Jurnal Ilmu Pendidikan dan Humaniora, 11(3), pp.221-236.
- ↑ Mlambo, R. and Matfunjwa, M., 2024. The use of technology to preserve indigenous languages of South Africa. Literator-Journal of Literary Criticism, Comparative Linguistics and Literary Studies, 45(1), p.2007.