Amalungelo wabantwana
Umntwana kungomunye nomunye umuntu oneminyaka engaphasi kwe-18.[1] Omunye nomunye Umntwana enarheni yeSewula AFrika unamalungelo amvikelako bona aphile begodu akhule kuhle. Amalungelo wabantwana asiqhema esikhethekileko samalungelo wobuntu. Amalungelo la atlolwe phasi ku -UN Convention emalungelweni wabantwana, yona ephasiswa yinarha ezibumbeko ngonyaka we-1989. Amalungelo la enzinze ekuvikelweni nehlala kuhle yabantwana. Amalungelo wabantwana asekwelwe ma prinsiphuli amane ekukungabandlululi, ukuhlonitjhwa kwemibono yomntwana, ukukhula nokusinda nalokho ukuhlala kuhle komntwana.
Amaphrinsipuli amane wokwenziwa kwamalungelo wabantwana.
[edit | hlela umthombo]Ukungabandlululwa
[edit | hlela umthombo]
Woke Umntwana ohlala enarheni yeSewula afrika kufuze aphathwe ngokulingana anabanye abantwana begodu nangokuhlonitjwa, ngaphandle kobana kuqalwe bonyana unjani ngokombala, ubulili, ikolo nofana okhunye. Urhulumende kufanele aqinisekise bonyana woke Umntwana uphathwa ngokulingana nabanye begodu uthola amathuba afanako newabanye. Akukafaneli bonyana Umntwana abandlululwe ngendlela zoke lapho aphila khona. Kufanele umntwana aziizwe amukelekile bogodu athandwa ukuze akghone ukukhula ngendlela engeze yamlimaza ingqondo.
Ukuhlonitjhwa kwemibono yomntwana
[edit | hlela umthombo]Abantwana banelungelo lokuthi bakghone ukuveza imibono yabo begodu ingathethelwa phasi lokha nabayivezileko, begodu bazibandakanye eenquntweni ezithathwako eziphathelene namaphilo wabo. Imibono yabantwana kufanele bona ithathelwe phezulu njengeyabantu abakhululileko.[2] Imibono yabantwana kufanele ithathwe ngokuya kweminyaka yabo, ukukhula kwengcondo zaba kuqinisekiswe bonyana bayazwakala begodu iyahlonipheka umbono wabo.[3]Ukulalela imibono yabentwana kwenza bonyana umntwana ahlale kuhle ngombana kutjho bona angekhe umntwana enziswe izinto angazithandiko nangazifuniko ngokukatelelelwa.
Ukukhula nokusinda
[edit | hlela umthombo]Umntwana ukuze akhule kuhle kufuze bona kufanel azizwe avikelekile ebhodulukweni aphila kiyo, asinde begodu akhulu kuhle emzimbeni, emkhumbulweni Kanye nemmoyeni. Akukafaneli bonyana Umntwana ahlukumezeke emphakathini ahlala kiwo khona azokutjhuphuluka akhule ngendlela ekungiyo.[4] Kufanele Umntwana ahlalele anepilo emzimbeni athole zoke izinto azitlhogako ukuze ahlale anepilo. Izinto ezifana nokudla kuhle, ayiswe emtholapilo ayokuhlaba ukuthi angangenwa amagulo, begodu ahlale atlhonyelwa babelethi nofana labo abadala asele nabo.
Ukuhlala kuhle komntwana
[edit | hlela umthombo]Lokho kutjho bona Umntwana kufuze bona abekwe phambili begodu nalokha abantu abadala nabathatha iinqunto kufuze bathome baqabangele abantwana bonyana lokho kuzobaphatha bunjani emzimbeni, emkhumbulweni Kanye nemmoyeni. Urhulumende nabatlhogomeli kufuze bona benze koke ekusemandleni wabo ukuqinisekisa bona Umntwana uhleli kuhle.[5] Umntwana kufanelwe bona avikelwe ngaso soke iskhathi angazitholi lapho azokugcina ahlukunyezwa khona ngokomseme, emmoyeni nofana emzimbeni. Ibhoduluko lalapho umntwana ahlala khona kufanele libe nokuthula lingazali ngenturhu.
Amanye wamalungelo wabantwana
[edit | hlela umthombo]- Ilungelo lokuphila, lokusinda Kanye nokukhula- Umntwana unelipngelo lokuthi aphile angabulawa begodu asinde ezintweni ezingaba yingozi epilweni yakhe akhule kuhle.
- Ilungelo lokuvikelwa enturhwini nekuhlunkunyezweni-Abantwana bafanele bavikelwe bonyanaa bangazitholi sele bahlukunyenzwa nofana bafakwe enturhiwini bangatlhogonywela ngombana bangazithola balimala.
- Ilungelo lokuthola ipilo- Umntwana kufanele ahlale lapho ibhoduluko lakhe linepilo khona begodu akghone ukuthi ayiswe emtholapilo lokha nakanganapilo kuhle emzimbeni.
- Ilungelo lokufunda- Umntwana kufuze athole ifundo yasimahla ezomlekela bonyana akghone ukuthi athuthukise nofana akhulise amakghono nelwazi lakhe.[6]
Iinkomba
[edit | hlela umthombo]- ↑ Lansdown, G. and Vaghri, Z., 2022, January. Article 1: Definition of a child. In Monitoring state compliance with the UN Convention on the Rights of the Child: An analysis of attributes (pp. 407-412). Cham, Switzerland: Springer International Publishing.
- ↑ Garcia-Quiroga, M. and Agoglia, I.S., 2020. Too vulnerable to participate? Challenges for meaningful participation in research with children in alternative care and adoption. International journal of qualitative methods, 19, p.1609406920958965.
- ↑ Nthontho, M., 2017. Children as stakeholders in education: Does their voice matter?. South African Journal of Childhood Education, 7(1), pp.1-7.
- ↑ Cross, D., 2017. What our children need: A bill of rights. Unpublished manuscript.
- ↑ Hsiao, C., Fry, D., Ward, C.L., Ganz, G., Casey, T., Zheng, X. and Fang, X., 2018. Violence against children in South Africa: The cost of inaction to society and the economy. BMJ global health, 3(1), p.e000573.
- ↑ Marishane, R.N., 2017. The right to basic education for all in South Africa: Implications for school principals. Koers, 82(3), pp.1-8.