Amalwandle
Ilwande
[edit | hlela umthombo]Ilwande yindawo enamanzi amanengi khulu enetswayi[1]. Amanzi welwandle athathe isikhundla esima-70% wephasi. Ilwandle liqakathekile ngombana kuyindawo lapho kuhlala khona ezinye zeenlwana, likhupha isiqunto se-oksijini ephufumulwa babantu. Ephasini sinemhlobo emine wamalwandle ekuyi lwandle ipacific, ilwandle I indian, ilwandle I-atlantic, ilwandle i-arctic ne ilwandle IeSewula.
Umhlobo wamalwandle
[edit | hlela umthombo]1. ilwandle i-Pacific
Leli kulilwandle elikhulu ukuwadlula woke amalwandle ephasini. Ubukhulu belwandle leli budlula ubukhulu beenarhakazi zoke zephasi selel zihlanganisiwe. Ilikhaya le-Marian Trench ekuyindawo edibhelako ukudlula zoke phasini[2]. Elwandle leli kunamahlengethwa, namatjhagi ahlala khona ngombana ilwandle leli kuyikhaya lawo.
2. I lwandle I- indian
Linamanzi apholileko Ukudla woke amalwande, lizele ngeenlwana zemanzini ezihlukahlukeneko.
3.Ilwandle i-Arctic
Lilwanndle elincani ukwadlula woke ephasini begodu ngilo elimakhaza nofana elimanzi amakhaza khulu. Libonakala ngamanzi agubuzeswe lirhwaba.Ilwandle leli linamanzi afretjhibegodi amanzi la ngiwo elawula ubujamo bezulu ephasini loke[3]. Linenlwana zakhona ezihlala khona elwandle leli.
4. ilwandle i-Atlantic
Leli lilwandle lesibili elikulu, laziwa ngamagagasi walo anamandla[4]
5. ilwandle IeSewula
Yaziwa bona yi lwandle i-Antarctic ngombana indulungele ikhontinenti I-Antarctica. Linamanzi emakhaza .
Ukuqakatheka kwelwandle
[edit | hlela umthombo]Amalwandle aqakatheke ngendlela ezinengi okhonye kukuthi enza bona abantu bona bakghone ukuphila kuhle.
Ukudla
[edit | hlela umthombo]Ilwandle lenza bona abantu bakghone ukuthola Ukudla ngombana abantu bakghona ukuthiya iimfesi bayozidla nofana bazithengize[5].. Lokhu kutjho bona ilwandle likhona ukondla iingidi zabantu ephasini. Abantu nbakghona ukukwakha ukwakha umnotho ngezinto ngenlwana abazithola elwandle, omunye umuntu angathatha iinlwana ezitholakala elwandle azathengise Ukuze akghone ukwenza imali.
Umoya
[edit | hlela umthombo]Ilwandle likhipha umoya ophefumulwa babantu obizwa bona yi-oksijini. Isiqunto se-oksijini esiyiphefumulako sivela elwandle[6]. Ilwandle lingeminye yemithombo lapho abantu bathoma khona ummoya ohlanzekileko abawutlhogako.
Isimo sezulu
[edit | hlela umthombo]Ilwandle lilawula isimo seZulu ngombana lidosa ikhabhoni dioksayidi nomtjhiso emoyeni
Isiphetho
[edit | hlela umthombo]Ilwandle liqakathekile begodu lidlala indima ekulu emaphilweni wabantu ngombana abantu bathola Ukudla kilo, bakghona ukuthola nomoya wokuphefumula ovela kilo. Kufuze abantu bavikele ilwandle bangalisilaphazi ukuze neenzukulwana ezizako zikghone ukuphile kuhle ngenzuzo abayithola elwandle.
- ↑ OCEAN | English meaning - Cambridge Dictionary
- ↑ Stewart, H.A. and Jamieson, A.J., 2019. The five deeps: The location and depth of the deepest place in each of the world's oceans. Earth-Science Reviews, 197, p.102896.
- ↑ Solomon, A., Heuzé, C., Rabe, B., Bacon, S., Bertino, L., Heimbach, P., Inoue, J., Iovino, D., Mottram, R., Zhang, X. and Aksenov, Y., 2021. Freshwater in the arctic ocean 2010–2019. Ocean Science, 17(4), pp.1081-1102.
- ↑ Anfuso, G., Rangel‐Buitrago, N., Cortés‐Useche, C., Iglesias Castillo, B. and Gracia, F.J., 2016. Characterization of storm events along the Gulf of Cadiz (eastern central Atlantic Ocean). International Journal of Climatology, 36(11), pp.3690-3707.
- ↑ Ferreira, B., Rice, J. and Rosenberg, A., 2016. The oceans as a source of food. The First Global Integrated Marine Assessment (World Ocean Assessment I). United Nations, USA.
- ↑ Sigman, D.M. and Hain, M.P., 2012. The biological productivity of the ocean. Nature Education Knowledge, 3(10), p.21.