Gcina Mhlophe
Umhlahlandlelasakhiwo:Short description U -Gcina Mhlophe (wabelethwa mhlana malanga ama-24 kuSewula 1958) mcoci weendatjana, umtloli, umtloli wemidlalo, nomlingisi weSewula Afrika. Ngomnyaka ka-2016, wabhalwa njengomunye wabafazi abali-100 be-BBC . Ucoca iindatjana zakhe ngamalimi amane weSewula Afrika: isiNgisi, isiBhunu, isiZulu nesiXhosa, begodu usiza nokukhuthaza abantwana ukuthi bafunde.
Ipilo yokuthoma
[edit | hlela umthombo]U-Nokugcina Elsie Mhlophe wabelethwa mhlana amalanga ama-24 kuNobayeni wee-1958 e-Hammarsdale, e-KwaZulu-Natal, kumma oM -Xhosa nobaba oMZulu . Ubaba ka-Gcina bekasebenza enkampanini yamafutha e-Jacobs, e-South Durban basin, ngesikhathi unina asebenza njengesisebenzi sangekhaya. Wabelethwa ngaphandle komtjhado, wahlukana nonina nakaneminyaka emibili, wayokuhlala noyise, obekatjhadile anabantwana ababu-8.
Wathoma ipilo yakhe yokusebenza njengesisebenzi sangekhaya, begodu azange avakatjhele ilayibrari bekwaba kulapho aneminyaka ema-20.
Ibizelo
[edit | hlela umthombo]U-Mhlophe bekasebenza njengomfundi weendaba e-Press Trust ne -BBC Radio . Kusukela ngo-1982 ukuya ku-1983, bekamtloli wemagazini ethi "Learn and Teach".
Wathoma ukuzwisisa ukufunwa kweendaba ngesikhathi ase- Chicago ngo-1988. Wadlala emtatjweni weencwadi endaweni ehlala abantu abanzima, lapho ababukeli bebahlala bammema khona. Nanyana kunjalo, u-Mhlophe wathoma ukucabanga ngokucoca iindaba njengomsebenzi ngemva kokuhlangana no- Imbongi, omunye weembongi ezidumileko zeendatjana ze-Afrika, begodu ngemva kokukhuthazwa ngu- Mannie Manim, obegade angumnqophisi we -Market Theatre, e-Jwanasbege. Kusukela ngo-1989 ukuya ku-1990, bekangumnqophisi ohlala e- Market Theatre .
U-Mhlophe uvele emathiyetha ukusuka e-Soweto ukuya e-London, begodu umsebenzi wakhe omnengi utjhugululwe ngesiJarimani, isiFulentshi, isiNtaliyane, isiSwahili, nesiJapanese . Ukhambe khulu e -Afrika nezinye iindawo zomhlaba anikela ngemihlangano yokucoca iindaba.
Iindatjana zaka-Mhlophe zihlanganisa iindatjana, ilwazi, iindaba zanje, ingoma, nezitjho . Ukucoca iindatjana msebenzi wesintu khulu eSewula Afrika, begodu u-Mhlophe ngomunye wabafazi abambalwa abacoca iindatjana enarheni ebuswa babantu abaduna. Wenza umsebenzi wakhe ngokudlala okuthakazelisako, asebenzela ukubulunga ukucoca iindaba njengendlela yokugcina umlando uphila nokukhuthaza abantwana beSewula Afrika bona bafunde. Ukhuluma iindaba zakhe ngeenlimi ezine zeSewula Afrika: isiNgisi, isiBhunu, isiZulu nesiXhosa .
Ukutlola kwakhe kuvele kukhongozeloelifaka hlangana i-A Land Apart: A South African Reader (eds André Brink and JM Coetzee, London: Faber and Faber, 1986), Daughters of Africa (ed. Margaret Busby, London: Jonatan Cape, 1992) kanye ne -Women Writing Africa: The Southern Region (Margaret: Margaret Day, 1992). Witwatersrand University Press, 2002).
Eminye imisebenzi
[edit | hlela umthombo]UMhlophe weluleka abantu abatjha, athuthukise amakgono asesematjha ukuthi aragele phambili ngomsebenzi wokucoca iindatjana nge-Zanendaba ("Bring me a story") esisungulo. Isisungulo lesi, esasungulwa ngo-2002, sisebenzisana ne-Market Theatre kanye ne-READ, ihlangano yeentjhabatjhaba yokufunda nokutlola.
Njenganje usebenza njengomxhasi we- ASSITEJ South Africa, i-International Association for Theatre for Children and Young People.
Uphethe indawo yokudlalela ebizwa nge-"The Storytelling Tree" eThekwini .
Usebenza njengesikhulumi esikhuthazako .
Kusukela ngomnyaka ka-2019, ilanga lokubelethwa laka-Mhlophe, mhlana amalanga ama-24 kuNobayeni, likhunjulwa njengelanga leNarha lokuTjheja iindatjana eSewula Afrika.
Kusuka ngo-2023[ilwazi lamva], UMhlophe watlomelwa nge-honorary doctorates kumayunivesithi alikhomba emhlabeni. Kufaka hlangana:
Okhunye ukuhlonitjhwa komsebenzi wakhe kufaka hlangana:
- 1987: Umvuzo we-Obie wokusebenza kuhle komlingisi ( i-New York City ) nge -Born in the RSA
- 1988: U-Joseph Jefferson Award we-Best Actress ( Chicago ) nge- Have seen Zandile?
- 198?: Umvuzo we-Sony we-Radio Drama ovela ku-BBC Radio Africa nge- Have seen Zandile?
- 1990: Umvuzo wokuthoma we-Fringe (Edinburgh) we-Have seen Zandile?
- 1991: Umkhethi, umvuzo we-Noma, we -Queen of the Tortoises
- 1991, i-Ashoka Fellowship (umsunguli wezamabhizinisi wezenhlalakahle)
- 1994: Umvuzo we-Book Chat we -Molo Zoleka
- 2016: Wabizwa njengomunye wabafazi abali-100 be-BBC
- 2018: Umvuzo wokuthoma we-USIBA Cultural Legend, ovela kuNgqongqotjhe wezobuKghwari namaSiko
- I-SAFTA Lifetime Achievement Award.
Imidlalo ekhethiweko
[edit | hlela umthombo]- 1983, indima ephambili ku- Umongikazi: The Nurse, ka- Maishe Maponya
- 1984, ku- Black Dog: Inj'emnyama
- 1986, Indawo yokulila (ifilimu)
- 1986, Ukhe Wambona UZandile? (umdlalo wokuziphilela, e-Market Theatre, e-Goli, u-Mhlophe njengo-Zandile)
- 1987, Wabelethwa e-RSA (New York)
- 1989, umnyanya wokucoca iindaba e-Market Theatre
- 1989, wenza ikondlo yokuhlonipha u- Albert Luthuli, umnqobi we-Nobel Peace Prize ka-1960
- 1990, yenza i- Have You Seen Zandile? emnyanyeni we -Edinburgh Festival e-Europe ne-USA
- 1997, Inkondlo ye-Afrika, eveza imbongi
- 1999, isikhulumi sesivakatjhi emnyanyeni wabatloli be-Perth
- 2000, eyenziwa ku- Peter und der Wolf e- Komische Oper (Berlin)
- 2002, Amathambo weKhumbuzo (ukudlala, ukulandisa umlando ukusuka eSewula Afrika endala netjha)
- 2003, wafundisa ngokucoca iindaba emhlanganweni we- Eye of the Beholder
- 2003, uMata Mata (ukudlala, umvumo womndeni)
- 2006, umnyanya weNdebe yePhasi ye-FIFA eSewula Afrika, e-Germany
- 2016, Kalushi (ifilimu)
- 2017, i-Liyana, ifilimu ye-multimedia ka- Aaron Kopp [1]
Ukuvela kwedokhumenthri
[edit | hlela umthombo]- Wadlala begodu walandisa ku-Traveling Songs
- 1990, wenza iinkondlo ku- Songololo: Amaphimbo weTjhuguluko (indlela amasiko weSewula Afrika aba yingcenye yomzabalazo wokulwisana nebandlululo)
- 1993, Ingoma eKhambako (ikambiso yesimanje yokubuthelela iindaba)
- Uvele ku-Literacy Alive
- Uvele ku -Art Works
Ukurekhoda
[edit | hlela umthombo]UMhlophe watlola umvumo womlandelande wakhe we -SABC TV Gcina & Friends
- 1993, Umvumo wabantu abancani (CD)
- 1993, ilizwi lomfundi Akusi msinya kangako, Songololo (videorekhodi), Weston Woods, Weston CT, Scholastic
- 1994, I-The Gift of the Tortoise (efakwe isandla ku-albhamu ye- Ladysmith Black Mambazo )
- 2002, i-Fudukazi's Magic itjengiswe e- Durban ku-African Union Film Festival
Ukusebenzisana
[edit | hlela umthombo]- U-Pops Mohamed, umvumi nomlondolozi womculo weentjhaba
- I-Ladysmith Black Mambazo, isiqhema sekhwaya, i-The Gift of the Tortoise (CD), 1994 kanye ne-Music for Little People in America (CD), 1993
- U-Anant Singh, umkhiqizi wevidiyo, i-Fudukazi's Magic (i-CD nevidiyo yababukeli be-German)
Isilululwazi
[edit | hlela umthombo]- Ithoyilethi 1987 (indatjana efitjhani)
- Molo! Zoleka New Africa Education, 1994. (Incwadi yabantwana)
- UMaZanendaba kanye negobolondo lendaba yemilingo (incwadi yabantwana)
- Inyoka eneenhloko ezilikhomba . I-Johannesburg: Skotaville Publishers, 1989. (Incwadi yabantwana, etjhugululwe ngeenlimi ezihlanu ze-Afrika, i-edishini yesiNgisi iyatlhogeka kiwo woke amalayibhrari weenkolo weSewula Afrika)
- Ukhe wambona na uZandile? . I-Portsmouth, NH: Heinemann, 1990. (Ukudlala, okusekelwe ebuntwaneni bakhe, okutlhogekako emalayibhrari weyunivesithi yeSewula Afrika)
- INdlovukazi yamaFudu . I-Johannesburg: Skotaville, 1990. (Ibhuku labantwana)
- Inja Ehlabelako . Idwetshwe ngu-Erica Maritz no-Andries Maritz. I-Johannesburg: Skotaville, 1992. (Ibhuku labantwana)
- UNalohima, iFudu elingazwako . Gamsberg Macmillan, 1999.
- Umlingo ka-Fudukazi . Cambridge: Cambridge University Press, 1999. (CD – amagama nomvumo, ukudlala)
- Umlingo ka-Fudukazi . I-Cambridge University Press, 2000 (i-CD – amagama nomvumo, ukudlala, kwababukeli be-German)
- UNozi, Umama weencwadi . U-Maskew Miller Longman, 2001. (CD nencwadi, umdlalo weSewula Afrika ukuya eenkolweni zemakhaya)
- Umama kaKresmusi we-Afrika . Maskew Miller Longman, 2002. (CD nencwadi)
- Thanda Umntwana . I-Durban: University of Natal Press, 2002. (Imemori, iqoqo leendaba)
- Iindaba ze-Afrika . I-University of Natal Press, 2003. (Incwadi yabantwana)
- INdlovukazi ye-Imbira . Maskew Miller Longman, 2003. (Incwadi yabantwana)
- Iingoma neendatjana ze-Afrika – Umnqobi wemitlomelo yomvumo weSewula Afrika ka-2010 nge-albhamu ehle khulu yabantwana be-English – umvumo we-Afrika okhilimu
Qala godu
[edit | hlela umthombo]- Irhelo labatloli be-Afrika
- Abantu abadumileko beSewula Afrika
- Iinkondlo i-Afrika
Iinkomba
[edit | hlela umthombo]- ↑ Cite error: Invalid
<ref>tag; no text was provided for refs named "about".
Yini eyamkhuthaza ukutlola
[edit | hlela umthombo]- Official website
- Badilisha Poetry Exchange Profile and podcast