Helen Suzman

Helen Suzman wabelethwa mhlana amalanga ali 17-Nobayeni ngo- 1917 endaweni Germiston Esewula afrika .[1]Wabelthwa ngu Frieda no Samule Gavronsky.Unina wahlongakala kungasikudala aceda ukumbeletha.Wakhulela emndenini wamajuda aphakathi nendawo . Ipilo yakhe yokuthoma iphawulwa ukuveza kokungabi nobulungiswa emphakathini bona agqine sele anekareko kweze polotiki .Waragela phambili nemfundo zakhe eyunivesithi ye-witwatersrand ,lapho aphetha khona iziqu zeembalo nomnotho.
ukuthoma kwakhe ukusebenza kwezepolitiki
[edit | hlela umthombo]Ukungena kweze polotiki kwasuzman kwathomangomnyakA yab-1950 isikhathi lapho isewula africa beyiqinisa khona imithetho imithetho yebandlululo wajoyina I -united party kodwana msinyana waphelelwa yithemba ngobunjalo bayo endabeni sobuhlanga.[2] Ngo -1953 wasunguza I liberal progressive party nabanye abasekeli ,okufaka hlangana u-colin eglin no-Harry Oppenheimer. uHelen Suzman waba ngomunye wama lunga wepalamende Wokuthoma kwehlangano ngo-1953 isifunda -houngton e-Johhanesburg.
Kwaphela iminyaka eli-13 bekayilunga lepalamende ye progressive party asebenzisa iplatfomu yakhe ukwenza ukuphikisa nebandlululo loklwela amalungelo wobuntu. Iinkulumo zakhe zitjengisa ukuthi unesbindi begodu nokungenelela kwakhe epalamende kamdosela amehlo weentjhabatjhaba, okwenza bona abe mumuntu owaziwako emsikinyekweni wokulwisana nebandlululo.[3] Wayedlala indima ekulu ekuthuthukiseni ubujamo bejele bama lunga we-African National Congress ebegade abanjiwe. Okufaka hlangana u-Nelson Mandela nanyana gade angabaza ngemigomo kaMandela yokuvukela umbuso wegandelelo.
Iiintjhijilo adlule kizo
[edit | hlela umthombo]Intjhijilo nelifa kiwo woke umsebenzi wakhe uSuzman waqalana nokuhlukunyezwa, ukuthuselwa, nokuthathelwa phasi ngurhulumende. Waqundelwa amakhambo begodu wathathelwa nephasipoti yakhe .Nanyana bekanentjhijilo lezi wahlala aqinile wathola ebantwini alingana nabo nebantwini abalwela ubulungiswa bezehlala kuhle amalungelo wobuntu nokulingana igalelo lakhe lavula indlela ennzukulwaneni ezizako nakibosopolitikki okufaka hlangana no-Nelson Mandela owakha naye ubudlelwane obuseduze.[4]
Ukungcwatjwa kwakhe
[edit | hlela umthombo]Umma u-Suzman wahlongakala ngokuhlongakala kwemvelo ngesikhathi ameminyaka ema-91 ubudala. wahlongakala ngenyanga kaTjhirhweni ngonyaka we-2009. U-Achmat dango wathi nakafakaza ngaye wathi " Bekalithanda izwe lakhe begodu amumuntu ongasabiko ukulwela amalaungel wakhe nokulwisana nombuso webandlulo". wangcwatjwa emnyanyeni ofihliweko wamaJuda e west park cemetry eJohannesburg, Kwabe kudosa phambili umfundisi omkhulu u-Warren Goldstein.[5]
Iinkomba
[edit | hlela umthombo]- ↑ https://sahistory.org.za/people/helen-suzman
- ↑ https://www.nytimes.com/1981/09/10/world/apartheid-s-die-Hard-for-fights-on-against-odds.html?searchResultPosition=58
- ↑ Nel, C., 2013. The life of Helen Suzman: A psychobiographical study (Doctoral dissertation, University of the Free State).
- ↑ https://www.theguardian.com/commentisfree/2014/mar/06/helen-suzman-mandela-forgotten-saint-anti-apartheid
- ↑ https://www.jpost.com/international/suzman-buried-in-jewish-ceremony