Jump to content

I-Togo

From Wikiphidiya

I-Togo, ngokusemthethweni iRiphabhliki ye-Togo, lilizwe eliseTjingalanga ye-Afrika . Inomngcele we -Ghana ngeTjingalanga, i-Benin ngepumalanga kanye ne-Burkina Faso ngetlhagwini . Ngelinye lamazwe angakathuthuki khulu ephasini. Iya enyakatho ukusuka e- Gulf of Guinea (lapho inhlokodolobha yayo, i-Lomé, itholakala khona) ukuya emngceleni we-Burkina Faso-Togo. Lilizwe elincani, elitjhisako, elinamakhilomitha 57,000 square kilometres (22,000 square miles) elinabantu abangaba ziingidi ezi-8, begodu linobubanzi obungaphasi kwe- 115 km (71 mi) hlangana ne-Ghana nomakhelwana wayo wepumalanga i-Benin.[1]

Abantu abahlukahlukeneko bahlala emingceleni ye-Togo yanje hlangana nekhulu le-11 nele-16. Hlangana nekhulu leminyaka le-16 nele-18, indawo eseduze nelwandle gade isebenza njengendawo yokurhweba ngeengqila ze-Europe, okwenza bona i-Togo nendawo eseduze kwayo ibizo elithi "The Slave Coast ". Ngo-1884, ngesikhathi sokulwela i-Afrika, i-Germany yasungula indawo evikelweko esifundeni esibizwa nge -Togoland . Ngemva kwePi yePhasi yoku-1, i-Togo yadluliselwa e- France nemingcele yayo yesikhatheso. I-Togo yathola ikululeko e-France ngo-1960. Ngo-1967, u-Gnassingbé Eyadéma warhola ukuvukela umbuso kwezempi begodu waba ngumengameli wombuso ophikisana namakhomanisi, onehlangano eyodwa. Ngo-1993, u-Eyadéma waqalana namakhetho weenhlangano ezinengi ebegade ahlanjululwe kukungalungi, begodu wanqoba ubumongameli kathathu. Ngesikhathi sokuhlongakala kwakhe, u-Eyadéma "bekangumdosiphambili osebenze isikhathi eside khulu emlandwini we-Afrika wanamhlanjesi", sele abe ngumengameli iminyaka ema-38. Ngo-2005, indodanakhe u-Faure Gnassingbé wakhethwa njengomengameli.[2]

I-Togo yinarha etjhisako, engezansi ye-Sahara umnotho wayo othembele khulu kwezokulima.[2] Ilimi elisemthethweni lisiFulentshi,[2] kodwana kukhulunywa amanye amalimi, khulukhulu lawo womndeni wama-Gbe. I-47.8% yabantu inamathela ebuKrestu, okwenza bona ibe yikolo ekulu khulu enarheni.[3] I-Togo lilunga le-United Nations, i-African Union, i-Organization of Islamic Cooperation, i-South Atlantic Peace and Cooperation Zone, i-Francophonie, i-Commonwealth of Nations, kanye ne-Economic Community of West African States.[3]

Iinkomba

[edit | hlela umthombo]