Ibulungelo lemali

Ibulungelo lemali kuyindawo lapho abantu babeka khona imali yabo ngehloso yokuthi ihlale ibulungekile ingebiwa botsotsi. Indawo lezi abantu bakghona ukuya kizo bayokuboleka imali nafana bayokufaka kizo imali zabo[1].
Umsebenzi webulungelo lemali
[edit | hlela umthombo]Ukuboleka imali
[edit | hlela umthombo]Abantu lokha nabaneedingo zemali enengi, bayakghona ukuthi baye ebulungelweni lemali bayokuboleka iami yokuthi bafez iindingo zabe bese babhadele ibulungelo leamli kancani kancani. Lokha baboleka imali kufuze bayibuyisele inamakonyana wakhona phezulu, ngombana lokho kumthetho wokuboleka imali.[2]
Ukufaka imali
[edit | hlela umthombo]Umuntu lokha nakazibona ukuth unemali enengi ayiphethe kuye uyakghona ukuthi ayiathathe ayoyifaka ebulungweni lemali ngehloso yokuthi ihlale ibulungekile ingetjiwa botsotsi. Abantu abanamabubulo bayakghona nabo ukuthi bathathe inzuzo ebayenze amabubulweni wabo bese bayoyibulunga ukuze bangalingeki bayidle nofana betjelwe yona.[3]
Ukutjala imali
[edit | hlela umthombo]Abanye abantu abanemali bayakghona ukuthatha iimali zabo bayozitjala ebulungelweni lemali bese bazokukghona ukuthola inzuzo. Le into yenziwa babantu ebanemali enengi ngombana lokha nawubuke imali ebulungweli lemali ngehloso yokuyitjala, imali yakho uyikhipha ngemva kwesikhathi eside esibekiweko nakungenzeka bona uyikhiphe ngaphambi kobana isikhathi leso sifike kungagcina sele kudliwa wena imali kunokuthi wenze inzuzo.[4]
Ukuthumelelana imali lula
[edit | hlela umthombo]Esikhathini sanje amabulungelo wemali sele anama-aplikhetjhini enza bona abantu bakghone ukuthumelela imali lula ngaphandle kokuthi baye ebulungelweni lemali. Lokhu kutjho bona abantu bakghona ukuthumelela imali ngananyana kungisiphi isikhathi selanga begodu imali leyi ingathathi isikhathi eside ukufika.[5]
Ukunikela abantu iinluleko ngemali
[edit | hlela umthombo]Ebulungelweni lemali abasenzi bayakhona eminye yemisebenzi ebayenzako ukuthi banikele abantu iinluleko zokuthi bayisebenzise njani imali yabo. Lokhu bangakwenza ngokuthi babonise abantu ukuthi bakghona ukuthenga ukufikela kuphi begodu nokuthi bangenzi iinkolodo ezidlula imali ebayitholako ngombana lokho kungenza bona badose emuhlweni lokha nasele babuyisela imali yebhanka.[4]
Inkomba
[edit | hlela umthombo]- ↑ BANK | English meaning - Cambridge Dictionary
- ↑ Schwert, M., 2020. Does borrowing from banks cost more than borrowing from the market?. The Journal of Finance, 75(2), pp.905-947.
- ↑ Sharman, J.C., 2011. The money laundry: Regulating criminal finance in the global economy. Cornell University Press.
- ↑ 4.0 4.1 Finke, M.S., Huston, S.J. and Winchester, D.D., 2011. Financial Advice: Who Pays. Journal of Financial Counseling and Planning, 22(1), pp.18-26.
- ↑ Gill, A., 2018. Developing a real-time electronic funds transfer system for credit unions. International Journal of Advanced Research in Engineering and Technology (IJARET), 9(01), pp.162-184.