Iinlwana Ezisengozini Yokutjhabalala
Iinlwana ngezinye zezinto ezidlala indima eqakathekileko ephasini ngokunabileko. Ilwana zidlala indima eqakathekileko kezamaphilo, ukunzinza kanye nezehlala kuhle yazo zoke izinto ephasini (Fuanalytics 2023[1]; ne-Wikipedia 2024[2]). Iinlwana lezi akukhethi bonyana ziinlwana zemakhaya nanyana kuziinlwana zehlathini nanyana iimbandana nanyana iinlwana zemanzini. Nanyana kunjalo-ke, kukhona umraro lo oqalene neelwana lezi, ekukutjhabalala. Eenhlokwaneni ezilandelako sizokutjheja bonyana kuyini ukutjhabalala kweenlwana kanye nembangela yakhona.
Ingabe kuyini ukutjhabalala kweenlwana na?
[edit | hlela umthombo]
Ngokuya kuka-Pizzi, u-Caroli, u-Landini, u-Galluccio, u-Mezzelani no-Milanesi (2013)[3] ne-Wikipedia (2024) iinlwana zemakhaya, zehlathini nezemanzini zizithola zihlangabezana netjhugululo lepilo. Amatjhuguluko la, abangela bonyana kubo nokuncipha kwezinye ilwani kanti ezinye zazo zigcine zingasatholakali (South African National Biodiversity Institute [I-SANBI] (2010[4]). Isenzo lesi sokuncipha bekufike la zingasekho nanyana zingatholakali khona sibizwa bonyana kutjhabalala kweenlwana (I-SANBI 2010[4]; no-Pizzi nabanye 2013[3]).
Ukutjhabalala lokhu akukhethi bonyana iinlwana leyo zikuyiphi iindawo; zikuliphi ibhoduluko; begodu ziphila ipilo enjani (Fuanlaytics 2023[1]). Esikhathini esinengi iinlwana ezitjhabalalako ngilezo zendabuko nanyana zeemvelo (i-SANBI 2013[4]). Ngamanye amagama, iinlwana ezitjhabalalako kuziinlwana lezo ezivelele kilezo ndawo, begodu zijwayele ukuphila lapho ngoba kwezinye iindawo angeze zaphila. Izinto ezifaka isandla ekutjhabalaliseni kweenlwana lezi azifani begodu zihluke ngokuya kweendawo (Pizzi nabanye 2013[3]). Esihlokweni esilandelako sizokutjheja izinto ezifaka isandla ekutjhaballaliseni iinlwana nanyana iimbangela.
Imbangela yokutjhabalala kweenlwazi zendabuko
[edit | hlela umthombo]Zinengi izinto ezibangela ukutjhabalala kweenlwani, khulukhulu zemvelo; kodwana ekulumenipendulo le, sizokutjheja ezilandelako:
1. Ibhoduluko nobujamo bezulu
[edit | hlela umthombo]Amatjhuguluko alethwa libhodululo nobujamo bezulu athinta kumbi imihlobo yeenlwana zoke (Fuanalytics 2023[1]). Lokhu kubangwa kukuthi uthola sele kutjhisa khulu nanyana kumakhaza khulu ngokudluleleko nanyana kuthatha isikhathi eside leso iinlwani ezingakghoni ukusibekezala (Fuanalytics 2023[1]). Ngebanga lalokho, zigcina zihlongakala.
2. Indlala
[edit | hlela umthombo]Iinlwazi ezinengi ziyathiywa begodu zithiywa ngonengi khulu ukudlula iimbalo leyo ezikghona ukuvela ngayo (Fuanalytics 2023[1]). Ukungezelele, iinlwani lezi zithiyelwa ukudliwa begodu abantu abanengi abatlhagako bathembekizo njengomthombo wokudla (Fuanalytics 2023[1]). Lokhu kumraro.
3. Amarhwebo namabubulo
[edit | hlela umthombo]Amarhwebo namabubulo enza inzunzo esikhathi esinengi asebenzisa begodu athengisa iinlwani nemikghiqizo kanye nezitho zazo (Fuanalytics 2023[1]). Ngebanga lokhu amarhwebo namabubulo la sele amanengi khulu begodu adisela imindeni yeenlwana lezi, iinlwani lezi ziyancipha ezinye ziphelile begodu azisaveli (Fuanalytics 2023[1]).
4. Ituthuko yamadorobha
[edit | hlela umthombo]Lokha nakwakhiwa iindawo namadorobha amatjha kususwa iindawo lapho iinlwana lezi ziphila khona begodu akukho la zifuduselwa nanyana zigcinwa khona (Fuanalytics 2023[1]). Ukungezelela, ezinye zazo ziyabulawa ngomba zithathwa njengeenlwana eziyingozi (Fuanalytics 2023[1]). Ngebanga lalokhu, ziyancipha begodu zigcine zitjhabalele.
Isiphetho
[edit | hlela umthombo]Iinlwana, khulukhulu zendabuko nanyana zemvelo zifunwa ukunakekelwa nokugcinwa ukuze zikhazi ukufinyelela iinzukulwazi ezizako. Ziqakatheke khulu iinlwani njengomthombo wokudla, ingenismali kanye nemitjhoga. Ngalokho-ke, kufanele sizinakekele besizivikele ngaso soke isikhathi.
Iinkomba
[edit | hlela umthombo]- ↑ 1.00 1.01 1.02 1.03 1.04 1.05 1.06 1.07 1.08 1.09 Fuanalytics. 2023. Wild Animals. Itholakala ku:https://faunalytics.org/fundamentals-wild-animals/?gad_source=1&gclid=CjwKCAjwuMC2BhA7EiwAmJKRrMUrysChkerPZrjOHIAYZCTAFNyfCXX_CubdshvnfgH0wYDKJagapxoCTrgQAvD_BwE. Ufunyenwe ngomhlaka [29 kuRhoboyi 2024]
- ↑ Wikipedia. 2024. Endangered Species. Litholakala ku:<https://en.wikipedia.org/wiki/Endangered_species>. Lifunyenwe ngomhlaka [29 kuRhoboyi 2024]
- ↑ 3.0 3.1 3.2 Pizzi, F., Caroli, A. M., Landini, M., Galluccio, N., Mezzelani, A. & Milanesi, L. 2013. Conservation of endangered animals: From biotechnologies to digital preservation. Natural Science, 5 (8): 903-913. SciRes.
- ↑ 4.0 4.1 4.2 South African National Biodiversity Institute. 2010. Threatened Species: A guide to Red Lists and their use in conservation. Threatened Species Programme. SANBI: Pretoria.