Jump to content

Iinrhurhubi

From Wikiphidiya
Isibhadwa

Iinrhurhubi kumhlobo eminengi ehlukileko yeembandana ekukade ikhona ephasini.[1] Zibonakala ngokuthi zinegazi elimakhaza, okutjho bona ukutjhis akomzimba walo kulawula libhoduluko ezikilo. Iinrhurhubi zikghona ukubekela amaqanda, zinamaqabunga begodu ziyaphefumula. Ziphila iskhathi eside, zinemihlathi enamandla, ezinye zinetjhefu, ezinye zinekghona lokutjhukulula umbala njenge ndlela yokuzifihla nazifika ngaphasi kwebhoduluko elithileko.

Imihlobo yeenrhurhubi

[edit | hlela umthombo]

1. Iinyoka zona zide begodu azinazo iinyawo, zihlala endaweni ehlukahlukeno njengehlabathini enengi, ehlathini, nofana endaweni ezizele ngamanzi. Zidla inyama begodu zinekghono lokunukelele elikhethekileko. Inyoka nakufika ubusika ziyakhamba ziyokubhaca endaweni ezifihlakeleko ngombana azizwani namakhaza. Azinalo ikghono lokukhulisa abantwana bazo, zibeka amaqanda bese ziwatjhiye lapho, ngaphandle kokuthi ziwa nakekele. Inyoka ziyahluka ngobungozi, ezinye ziyingozi ngokuthi zikhufula itjhefu engabulala umuntu, ezinye zingozi ngokuthi yakuthola iyakuntantela kabuhlungu ikubulaler ngokukuvala ummoya. Ezinye inyoka azisiyo ingozi.

2. Iimbadwa kusiqhema seenrhurhubi ezingasizikulu ngokomzimba, zinemisila emide begodu zikghona ukuthi zifihle nofana zitjhuguluke umbala wazo lokha nazingaphasi kwebhoduluko elithileko. Iimbadwa zikghona ukuthi zikhulise imisila yazo kabutjha nangabe kheyahlephuka.[2]Iimbadwa zinamaqephe aqinileko atjhelelelako nofana arhwarako ukwenzela kuthi zikghone ukuvikeleka ebhodulukweni ezihlala kilo. Zinama zipho eziwasebenzisako ukugubha, ukukakarela ezintweni. Amazipho wazo angaba made, ahlabe,abe dege nofana apatalale ngokuya kwendawo lapho sitholakala khona.

3. Amafudu: kuzirhurhubi lezi ezinamaqephe lawa azivikelako emzimbeni bona ungalimali. Zitholakala ebhodulukweni elizele ngamanzi elifana nelwandle, emlanjeni nofana emadamini. Zibuthaka ngokukhamba begodu zikghona ukuphila isikhathi eside. Amanye amafudu adla inyama efana namfesi begodu lawa amanye adla utjani, amanye alde nanoma yini. Iinrhurhubi lezi zikghona ukuphila emabhodulukweni ahlukahlukeneko ngaphandle kokuthikamezeka. Amafudu wemanzini akghona ukukhamba ibanga elide ngaphandle kokudinwa.

4. Iingwenya kuzimbana ezikulu ezidla inyama ezitholakala endaweni ezitjhisako nezingatjhisi khulu. Zinemihlathi enamandla begodu kuzimbana ezinenturhu ngokuphatha. Imisila yengwenya mide begodu inamandla.Ziceda iskhathi zaso esinengi emanzini kodwana ziyakghona nokuphila ngaphandle kwamanzi bese zothele ilanga. I-alligator- kuzimbandana ezifana neengwenya ngokubukeka kodwna wona atholakala ebhodulukweni elinamanzi akhambako njengemilanjeni. Nawo adla inyama, Anomphimbo obanzi oyindulungu.[3]

Amathswayo weenrhurhubi

[edit | hlela umthombo]

Isikhumba esiliqephe nokubeka amaqanda

[edit | hlela umthombo]

Iirhurhubi zibonakala ngokuthi umzimba yazo ivalwe maqephe ngaphandle. Amaqephe wakhona enziwe nge-Keratin ekuyiphrotheyini le eyenza amazipho neenhluthi zabantu zemvelo. Amaqephela la avikela iinrhurhubi begodu ayazilekela bonyana zingalahlekelwa mamanzi emzimbeni. Iirhurhubi ezinengi zikghona ukubeka amaqanda kodwana kungasi zoke. Amaqanda wakhona aneqephe eliqinilko ngombana livikela  umbungu osakhulako.[4]

Ukuphefumula negazi elimakhaza

[edit | hlela umthombo]

Iirhurhubi ziphefumula ummoya wazi zisebenzisa umaphaphu, begodu zinendlela  ezinengi ezizisebezisako ukuthi zikghone ukuthi zibulunge i-oksijini Kanye nanzi emzimbeni.  Zinegazi elimakhaza okutjo bona zokghona ukulawula ukutjhisa komzimba wazo zibenzisa izinto ezingaphande ebhodulukweni lazo ezifana nelanga, ilitje elibambe umtjhiso.[5]Azikghoni ukukhipha umtjhiso ngaphakathi.

Indima edlalwa ziinrhurhubi ebhodulukweni

[edit | hlela umthombo]

Inrhurhubi zidlala indima eqakathekileko ehlelweni lemveko ngombana zikghona ukuthi zibe ziinyamzana ezidla ezinye nofana zona zibe ziinyamanzana ezidliwako. Ngokubanjalo zikghona ukuthi zilekelele ukuthi inani leendwa lihla linzinzile begodu nemvelo inzinze. Zimthombo wokudla wezinye imbandana nebantwini. Ziqakathekile emasikweni wabantu ngombana zinamathswayo wamandla, nobude besikhathi.

Iinkomba

[edit | hlela umthombo]
  1. Reptile | Definition, Characteristics, Examples, & Facts | Britannica
  2. O'Malley, B., 2017. Anatomy and physiology of reptiles. Reptile medicine and surgery in clinical practice, pp.15-32.
  3. Vliet, K.A., 2020. Alligators: the illustrated guide to their biology, behavior, and conservation. JHU Press.
  4. Blackburn, D.G., 2018. Reproduction in reptiles. Encyclopedia of reproduction, 6, pp.573-578.
  5. Cold-blooded culture? Assessing cultural behaviour in reptiles and its potential conservation implications | Philosophical Transactions of the Royal Society B: Biological Sciences