Ikhomitjhini ye-Madlanga
Ikhomitjhini yezobulungiswa yokuphenya ngobulelesi, ukungenelela kwezepolotiki,kanye nekohlakalo ehlelweni lobulungiswa lobulelesi,eyaziwa ngcono nge-Madlanga Commission, liphenyo lomphakathi elamenyezelwa ngoVelabahlinze ka-2025 nguMengameli u-Cyril Ramaphosa ukuphenya ngeensolo ezenziwe nguKhomitjhina wamaPholisa wePhrovinsi ye-KwaZulu-Natal u-Lieuten General Nhlanhla Mkhwanazi hlangana nabosopolotiki, amapholisa aphezulu,abatshutshisi,abasebenzi bezobunhloli kanye namalunga wezobulungiswa, eSewula Afrika.
Irholwa nguJaji weKhotho yomThethosisekelo othathe umhlalaphasi uMbuyiseli Madlanga.Ukulalelwa kwathoma mhlana ali-17 kuKhukhulamungu 2025 ngobufakazi baka-Lieutenant General Nhlanhla Mkhwanazi,lapho ahlathulula khona iinsolo zakhe ngokuzeleko begodu wethula ubufakazi ebegade anabo,ngendlela yemibhalo,imilayezo,nemibiko, hlangana nezinye,ukuqinisekisa ubuqiniso beensolo zakhe.
Ukulandela u-Mkhwanazi,bekunguKhomitjhina wenarha wesevisi yamaPholisa weSewula Afrika,u-General Fannie Masemola owanikela ubufakazi eKhomishini ye-Madlanga mhlazi-22 kuKhukhulamungu 2025 e -Pitori.
Mhlana amalanga ama-29 kuKhukhulamungu wee-2025, umphathi we-Crime Intelligence u-Dumisani Khumalo wanikela ilwazi elinabileko ngesiqhema seenlelesi esihlelekileko,esibizwa nge-“Big Five”.Waveza bona i-Cartel, esekelwe e-Gauteng,kuthiwa ibandakanyeka emikhakheni ehlukahlukeneko yobulelesi obuhlelekileko,okufakahlangana ukuthengisa iindakamizwa,ukuduna,ukukhwabanisa amathenda,nokubulawa kwabantu ngegontraga.
Isendlalelo
[edit | hlela umthombo]Mhlana ali-6 kuVelabahlinze,uKhomitjhina wamaPholisa we-KwaZulu-Natal u-Lieutenant General Nhlanhla Mkhwanazi waba nomhlangano weendaba e-SAPS Provincial Headquarters e-Durban.Ngesikhathi sokukhulumisana, wasola uNgqongqotjhe wamaPholisa u-Senzo Mchunu ngokungenelela ephenyweni eliragela phambili.U-Mkhwanazi ngemva kwalokho wabhalisa isikhalazo sobulelesi ngokujamelene no-Mchunu,asola ukungenelela kwezepolotiki emsebenzini we-Political Killings Task Team's South African Police Service's,ebegade isungulwe ukuphenya ukubulawa kwabantu ngebanga lezepolotiki.
Iinqunto kanye nokuvezwa kobufakazi obuqakathekileko (ngoKhukhulamungu – kuSewula 2025)
[edit | hlela umthombo]Ukulalelwa komphakathi,okwathoma phakathi kukaKhukhulamungu wee-2025,kwathoma ukuveza ubujamo bokungenelela kwezepolotiki nokungena kobulelesi obuhlelekileko.
Ubufakazi bokungenelela kwezepolotiki
[edit | hlela umthombo]Isigaba sokuthoma sokulalelwa kwecala besidzimelele ngensolo eziqakathekileko ezenziwa ngu-Lieutenant General Mkhwanazi.U-Mkhwanazi wanikela ubufakazi obunabileko, waveza ukungenelela kwezepolotiki kanye nemilayo engabazako ayithola eemphathisweni eziphezulu zikaRhulumende malungana nemisebenzi yamapholisa.
Ukulandela u-Mkhwanazi,uKhomitjhina weNarha wePholisa leSewula Afrika,u-General Fannie Masemola,wanikela ubufakazi mhlazi-22 kuKhukhulamungu 2025 e-Pitori. Ubufakazi baka-Masemola bebudzimelele khulu eenquntweni zokusebenza nezokuphatha eziphathelene nokungenelela okusolwako,okufaka hlangana isiqunto sesigungu sokuhlakaza isiqhema sokusebenza sokubulala kwezepolotiki le-KwaZulu-Natal.Okuqakathekileko,isethulo saka-Masemola saqinisekisa khulu iinsolo zaka-Mkhwanazi zokuthoma. Ukuqinisekiswa okusemthethweni okuvela ehloko ye-SAPS bekuyituthuko eqakathekileko,ephakamise ukutshwenyeka kwaka-Mkhwanazi ukusuka ekungavumelanini kwezepolotiki ukuya eqinisweni elamukelekako hlangana noburholi obuphezulu bamapholisa,ngaleyindlela kwaqinisa isisekelo samaqiniso sokuphenya.
Ukungena kobulelesi obuhlelekileko: Ubufakazi nge-"Big Five" cartel
[edit | hlela umthombo]Indlela yephenyo yatjhuguluka khulu mhlazi-29 kuKhukhulamungu 2025,lokha umphathi we-Crime Intelligence u-Lieutenant General Dumisani Khumalo nakathatha isikhundla.Ubufakazi baka-Khumalo bunikele ilwazi elinabileko ngokungena kweenhlangano zombuso ezihlelekileko.
U-Khumalo wethula ubufakazi obuphathelene nesiqhema esiyinkimbinkimbi esibizwa nge-“Big Five,”esibizwa nangokuthi “i-Cartel,”esisebenza khulu ngaphandle kwe-Gauteng.Imisebenzi esolwako yesiqhema lesi inengi,ifaka hlangana imikhakha emikhulu yobulelesi obuhlelekileko, okufakahlangana ukukhukhuthiswa kweendakamizwa, ukuduna,ukukhwabanisa amathenda,nokubulawa kwabantu ngekontraga.Ukudlula lapho,u-Khumalo uveze imininingwana ethileko yezezimali neyokuthintana,okufaka hlangana imilayezo ye-WhatsApp enikela ubufakazi bokuthengiselana okungekho emthethweni,khulukhulu imininingwana yeenkokhelo ezenziwe ngu -Vusimuzi 'Cat' Matlala ku- Brown Mogotsi.
Ukuvezwa kobufakazi lokhu kwahlathulula kabutjha umnqopho weKhomitjhini,kwaqinisekisa isidingo semibandela ethileko ephathelene "nokusiza ubulelesi obuhlelekileko". Iimvelo ziqinisekise bona ukubhalelwa kombuso bekungapheleli ekohlakalweni yezepolotiki kodwana bekubandakanya ukuthunjwa kombuso ngamanethiwekhi wobulelesi anobudlova,okuthinta ngqo ukuphepha komphakathi nokuthembeka kwezomnotho.
Ubufakazi ngemva kweminyango evaliweko
[edit | hlela umthombo]Abadosiphambili bekhomitjhini yobufakazi bathi imihlangano evaliweko evalelweko emphakathini nabezindaba iyatlhogeka ukuvikela ukuphepha kwabofakazi abaqakathekileko abazokufaka hlangana isiqhema sobulelesi,kanye nokuvikela amaqhinga wokuphenya abucayi.I-Daily Maverick ne- News24 zithome ukufaka isibawo se-Madlanga Commission of Inquiry sokubamba iveke yokulalelwa kwayo "ngaphakathi kwekhamera".Iindaba ziphikisana nalokhu,ziveza umthethosisekelo wobulungiswa obuvulekileko begodu zithi ukuvumelana kufanele kuvumele iinqunto zokuvala bona zenziwe ngokwesimo ngasinye.
Ukuragela phambili kwekhomitjhini
[edit | hlela umthombo]Umnqopho weKhomishini ye-Madlanga mhlapha nje bewudzimelele eengcocweni ze-WhatsApp ezisola ikohlakalo hlangana nelunga le-cartel yeendakamizwa u-Vusimuzi "Cat" Matlala neemphathiswa eziphezulu zikaRhulumende namapholisa.Ubufakazi obuvela ku-"Witness X" buveze ubudlelwano obuhle hlangana no-Matlala nehloko ye-KwaZulu-Natal Hawks u-Major-General u-Lesetja Senona, basola bona u-Senona wabelane ngolwazi lwamapholisa oluyifihlo no-Matlala begodu wakhuluma naye ngokwenza isivumelwano sepahla yendodanakhe.Iingcoco zibuye zatjengisa ithonya laka-Matlala,njengombana abawa isekela lenduna yamaPholisa we-Ekurhuleni Metro Police Chief u-Julius Mkhwanazi bona "asize" begodu "angenelele" ekubotjhweni komtjhayeli ka-Matlala ogijima ngebelo elikhulu, okuyinto uMkhwanazi okuthiwa yenza njalo.Ngebanga lokutshwenyeka ngeendaba zokuphepha nezobuchwepheshe ezavela ngesikhathi sobufakazi obukude,ikhomitjhini yatjhugulula ikambiso yayo ukufaka hlangana kokubili ubufakazi obuphakathi kwekhamera (obuvaliweko) nobude, ngaphandle kwekhamera bofakazi abazwelako kanye nophenyo oluragela phambili.
Iinkomba
[edit | hlela umthombo]1."Madlanga Commission must confront criminal capture of justice system". www.polity.org.za (in English). Retrieved 2025-09-17.
3.Maverick, Daily (September 17, 2025). "Follow live: Mkhwanazi first witness at Madlanga Commission". Daily Maverick (in English). Retrieved 2025-09-17.
4.Maverick, Daily (September 17, 2025). "Follow live: Mkhwanazi first witness at Madlanga Commission". Daily Maverick (in English). Retrieved 2025-09-17.