Ilimu nelimi.
Ilimu nelimi.
[edit | hlela umthombo]Isingeniso.
[edit | hlela umthombo]Ilimu nelimi zizinto ezimbili lezo ezipheze zaphinyiswa begodu zatlolwa kokufana. Kodwana, eqinisweni azifani begodu zihluke khulu nangesakhiwo nemisebenzi yazo. Eenhlokwaneni ezilandelako sizokutjheja bonyana ilimi nelimu kuyini.
Kuyini ilimi?
[edit | hlela umthombo]U-Repka (2020)[1] uveze bonyana ilimi litjhuguluka njalo ngokukhambelaniswa nobujamo namatjhuguluko afunekako ukuze ihlelo lokuthintana lisetjenziswe ngokupheleleko. Ungezelele wathu, u-Repka (2020:150)[1], ilimi kusisakhiwo sehlelo elihlelekileko lamatshwayo lawo asetjenziswa ukukhuluma nanyana ukwenza ilimi. Ngamanye amagama, kusetjenziswa leso esisebenziswa ukwakha ilimi, okutjho bona ngaphambi kobanyana ilimi litlolwe nanyana libe semethethweni kufanele kube nelimi lelo ekuzokususelwa kilo.
Ngokuya kuka-Oviogun no-Veerdee (2020) [2]ilimi liyindlela yokuthintana begodu lilihlelo lokuthintana lelo elisebenzisa amatshwayo abongwaqa nabokamisa. Nasitjheja ihlathululo le, ilinge ukuhlathulula ilimi ngendlela yesayensi yezelimi ngokuthi kutjhejwe amatjhada nemidumo leyo esetjenziswa elimini ngesikhathi sehlelo lokuthintana.
I-Britannica (2024)[3] yona ihlathulule ilimi njengeqhinga lokuzihlathulula ngendlela yokuhlanganisa amatjhada ukuze abemagama lawo aletha umqondo ozwakalako. Ihlathululo le, ingezelele phezu kwehlathululo ka-Oviogun no-Veerdee (2020)[2] ngokuthi iveze bonyana amatjhada la ayakhiwa abemagama lawo amumethe umqondo ukuze loyo olaleleko nanyana ozibandakanye ehlelweni lekulumo azwisise.
I-Wikipedia (2024a)[4] ihlathulule ilimi njengehlelo elihlelekileko lezokuthintana lelo elifaka hlangana ihlelo lelimi, amatjhada nommongo ngomnqopho wokukhambisa umlayezo loyo ongaba ngobujamo bokukhulunywa nanyana bokutlolwa phasi. Ihlathululo le ilinge ukufaka yoke into ilimi engiyo ngokusuka embonweni obhamba ukuya embonweni wezesayensi kanye nemisebenzi yalo. Esihlokwaneni esilandelako sitjheja bonyana kuyini ilimu.
Kuyini ilimu?
[edit | hlela umthombo]Ngokuya kuka-Bordoni, u-Morabito, u-Mitrano, u-Simonelli no-Toccafondi (2018:2)[5] ilimu kusisitho leso esisetjenziswa ukugwinya, ukuphefumula, ukukhuluma nokutlhafunya. Nasitjheja ihlathululo le siyayibona bonyana inqophe khulu kumisebenzi leyo eyenziwa lilimu. Nanyana kunjalo, u-Mangold, u-Torgerson, no-Rogers (2016)[6] balinge ukungezelela phezu kwehlathululo ka-Bordoni nabanye (2018)[5] nabaveza bonyana ilimu kusisitho leso esihlangahlangeneko esikghona ukuzwa ngemisipha nenyama yaso. Ihlathululo le, inqophe khulu ezintweni ezakha ilimi.
U-Serrurier, no-Badin, no-Barney, no-Boe no-Savariaux (2009)[7] baveze bonyana ilimu kusisitho somuntu nanyana sesilwani leso esinenyama nemisipha esikghona ukululela nanyana ukuthatha ubujamo obuthize ukuze umuntu nanyana isilwani sidle, sikhulume nanyana siphefumule ngokuthi sisebenzise imisipha nemithambo yaso ukuvala, ukululeka nokukghwatha. Ihlathululo le ilinge ikufaka yoke into eyakha ilimi, imisebenzi kanye nangendlela imisebenzi leyo iyenza ngayo.
I-Wikipedia (2024b)[8] ngokusekelwa yi-Britannica (2024)[3][9] iveze bonyana ilimu kusisitho esinemisipha, inyama nemithambo leso esitholakala emlonyeni begodu sisiza ukutlhafunya nokugwinya ukudla, ukunambitha, ukukhambisa amathe nokusiza ekukhulumeni. Ihlathululo le ilinge ukufaka yoke into eyakha ilimi, kanye nokuhlukanisa imisebenzi yayo ngokungeneleleko.
Isiphetho
[edit | hlela umthombo]Ilimi nelimu kuzizinto ezihluke tle begodu nemisebenzi yazo ayifani. Nanyana kunjalo zoke ziqakathekileko epilweni yabantu kanye neyeenlwani begdou ziqakatheke ngokuhlukileko. Ilimu kusisitho esifunywana emlomeni womuntu nanyana wesilwani begodu siziza ukudla, uphefumula nezinye zezinto. Kanti, ilimi kulihlelo elihlelekileko lokuthintana lezo eliqakathekileko ekukhambiseni imilayezo nokuthintana.
Umthombolwazi
[edit | hlela umthombo]- ↑ 1.0 1.1 Repka, R. 2020. Towards a Definition of Language. Philologia, 30 (1): 149–170.
- ↑ 2.0 2.1 Oviogun, P. V., & Veerdee, P. S. (2020). Definition of language and linguistics: basic competence. Macrolinguistics and Microlinguistics, 1(1): 1–12.
- ↑ 3.0 3.1 Britannica. 2024. Tongue. Litholakala ku:< https://www.britannica.com/science/tongue>. Ifunyenwe [ngomhlaka 24 kuNobayeni 2024].
- ↑ Wikipedia. 2024. Language. Litholakala ku:<https://en.wikipedia.org/wiki/Language>. Ifunyenwe [ngomhlaka 24 kuNobayeni 2024].
- ↑ 5.0 5.1 Bordoni, B., Morabito, B., Mitrano. R, & Toccafondi, A. 2018. The Anatomical Relationships of the Tongue with the Body System. Cureus 10(12): 1-7.
- ↑ Mangold, A. R., Torgerson, R. R., & Rogers, R. S. 2016. Diseases of the tongue. Clinics in Dermatology, 34:458-469.
- ↑ Serrurier, A., Badin, P., Barney, A., Boe., L., & Savariaux, C. 2009. Comparative articulatory modelling of the tongue in speech and feeding. Journal of Speech, Language and Hearing Research:1-28.
- ↑ Wikipedia. 2024b. Tongue. Litholakala ku:< https://en.wikipedia.org/wiki/Tongue>. Ifunyenwe [ngomhlaka 24 kuNobayeni 2024].
- ↑ Britannica. 2024. Tongue. Litholakala ku:< https://www.britannica.com/science/tongue>. Ifunyenwe [ngomhlaka 24 kuNobayeni 2024].