Jump to content

Imisila

From Wikiphidiya
Isibandana isinomsila onoboya obunengi

Umsila kuyinto ede nofana efitjhani elengako emva edinini lesibandandana[1]. Imisila iyahluka ngokwakheka kwesinye nesinye isibandana. Imisila isebenza ngokwahlukana kwesinye nesinye isilwane ngokuya kwendlela isibandana sikghona ukuwusebenzisa ngakhona. Imisila ifana nento eyodwa ekukuthi ilekelela abanikazi ukuthi bakghone ukococisana, ukudzimelela[2] naye nokuphila.

Umsebenzi womsila

[edit | hlela umthombo]

Ukudzimelela

[edit | hlela umthombo]

Iinlwana ezinengi ezifana nezinja anabokatsu zisebenzisa imisila yazo ukudzimelala lokha nazijamileko. Imisila yenza bona zikghone ukujika msinya begodu zikghone nokutjhugulula indlela ezikhamba ngayo[3]. Umsila wenza bona isibandana sikghone ukuzwizwa bonyana sijame kuphi ngesikhathii isibandana sisafuna indlela yokukhamba. Urhelelbha nokuthi imbandana zikghone ukugijima khulu lokha nasizingelwa ngesinye isibandana.

Ukukhulumisana

[edit | hlela umthombo]

Iinlwana zikghona ukukhuluma ngemisila, zisebenzisa umsila ukuveza bona zikwatile nofana zithabile ngemisila zingaka khiphi iphimbo[4]. Kwezinye iimbandana umsila onyakazako ukhombisa ithabo, ogebekileko ukhombisa ukusaba, onganyakaziko ukhombisa ukuzifihla nofana ukwaneliseka. Inja ikghona ukudlalisa umsila wayo ukukhombisa boyana ithabile, nanyana ifake umsile hlangana neenyawo ukukhombisa ukuswaba nokusaba.

Ukuzivikela

[edit | hlela umthombo]

Ezinye iinlwana ezifana neembhadwa nabofezelwa zisebenzisa umsila wazo ukuthi zikghone ukuzivikela ebungozini ebungazivelela. Imisila yakhona esikhathini esinengi ibanetjhefu ethela abantu nofana ezinye iinlwana ezingalinga ukuzihlukumeza[5].

Ukududa nokunyakaza

[edit | hlela umthombo]

Iinlwana ezinengi ezihlala emanzini ezifana nefesi zisebenzisa  imisila yazo ukududa bese zikghone ukududa nokunyakaza emanzini. Umsila uzinikeza Amandla wokuthi zikghone ukududa kuhle ngemanzini ngaphandle kokuthi ziphelelwe mamandla[6].

Imihlobo yemisila

[edit | hlela umthombo]

Imisila ebambelelako

[edit | hlela umthombo]

Imisila itholakala enlwaneni ezifana nefene. Imisila yakhona ikghona ukubamba izinto nofana ibambelele ezintweni njengesihlahleni. Lokhu kutjho bona iinlwana ezinomsila lo ziyakghona ukuwusebenzisa njengesandla. Imisila le inikeza iinlwana lezi isekelo nokudzimelela okuzeleko[7].

Imisila enoboya obunengi

[edit | hlela umthombo]

Iinlwana ezinengi ezifana ne nemiqasa zinoboya obunengi emsileni eyenza bona zivikeleke ezintweni. Umsila lo inlwana zakhona ziyawusebenzisa ukuveza imizwa yaso nofana ukunikelana amatshwayo nehloso ezinayo[8]. Iimbandana ziyawusebenzisa ukuthi zikghone ukuzivikela emakhazeni lokha nakumakhaza. zikghonna nokusebenzisa imisila bonyana zikghone ukudzimelela lokha nazeqa endaweni efana nesihlahleni.

Imisila eqinileko

[edit | hlela umthombo]

Ezinye iinlwana zinemisila eqinileko enikeza iinlwana ezinomsila ivikeleko enlwaneni lezi ezizingelako. Imisila iqakathekile eenlwaneni ngombana uzenza bona zihlale zivikelekile bogodu zikghone nokuthi ziveze imizwa yazo ngaphandle kokuthi zikhulume. Imihlobo yemisila iyahluka ngokuya ngokomhlobo wesilwane begodu yenza nemisebenzi ehlukileko.

Iinkomba

[edit | hlela umthombo]
  1. https://www.merriam-webster.com/dictionary/tail#:~:text=Synonyms%20of%20tail-,1,shape%20or%20position%3A%20such%20as
  2. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC11574348
  3. https://en.wikipedia.org/wiki/Tail
  4. https://www.earth.com/news/dogs-use-their-tails-more-for-communication-than-movement/
  5. Hickman, G.C., 1979. The mammalian tail: a review of functions. Mammal review, 9(4), pp.143-157.
  6. Dao, A.H. and Netsky, M.G., 1984. Human tails and pseudotails. Human pathology, 15(5), pp.449-453.
  7. Youlatos, D., 1999. Tail-use in capuchin monkeys. Neotropical Primates, 7(1), pp.16-20.
  8. Hare, T., 2018. Animal Fact File: Head to tail profiles of more than 90 mammals. Marshall Cavendish International Asia Pte Ltd.