Indima eyadlalwa yilutjha emzabalazweni wekululeko
Umzabalazo wekululeko ngilokha abantu bavusa ipi nofana baba nenturhu ukulwisana nombuso webandlululo.[1] Umzabalazo wekululeko bewudoswa phambili ziinqhema ezinengi zabantu ekungaba misikinyeko nofana iinhlangano ezabe zenziwe ngaleso sikhathi. Iinqhema lezi zabe zihlose ukuthola ikululeko, ukulingana Kanye nombuso wentando yenengi ebantwini boke abahlala eSewula Afrika. Ilutjha ebelodosa phambili umzabalazo wekululeko labe linekghuphelo lokwakha inarha encono kunaleyo ebeba phila kiyo, labe lifuna ukuletha amatjhuguluko emphakathini wabo nanyana lokho kwabe kubeka amaphilo wabo engozini.
Indima eyadlwa yilutjha ekuletheni ekuletheni ikululeko
[edit | hlela umthombo]Ukuhlela ukubhenyoga
[edit | hlela umthombo]Lokha abantu abatjha bekuba ngiba ngobo abadosa phambili ukubhenyoga kwesitjhaba bebasebenzisa iindlela ezithileko ukulwisana nabaphathi nofana abadosi phambili bombuso loyo. Isibonelo sokubhenyoga ngelesi sokuphakama kweSoweto ngonyaka we-1976 lapho ilutjha khabe lilwisana khona nokufundiswa khona kwelimi lesibhuru ngekatelelo eenkolweni.[2] Omunye welutjha elabe lidosa phambili ukubhenyoga lokhu kwabe kungu Tsietsi Mashinini. Abanye abafundi bahlongakala lokha nakubhenyogwako ngombana badutjulwa. UHector peterson owabe eneminyaka eli-12, no Hastings Ndlovu owabe eneminyaka eli-15.[3]
Ukutjhukumisa imiphakathi
[edit | hlela umthombo]Ilutjha ladlala indima yokuthi litjhukumise imiphakathi begodu liwazise ngokuthi liphala lapho bangatholi khona ubulungiswa begodu sikhombise umphakathi ukuthi sitlhoga umbuso wentando yenengi khona woke umuntu azokutjhaphuluka. Okhunye kukuthi ihlagano ye-ANC yathoma yenza amaphetjhana atlolwe ukuthi “tjhaphululani uMandela bese nilengise u Vorster” lokhu kwenziwa kokuthi nelutjha lisuse inturhu eSoweto. Abasebenzi abanzima nabo bagcina babanga imguruguru ngombana basikinywa yinto eyenziwa mbuso, ukuthi babulale abafundi.
Ukwakha ubudlelwano benhlangano, nemisikinyeko
[edit | hlela umthombo]Ilutjha lasiza ukwakha ukuhlangana nofana ukwenza ukuthi kube khona ubudlelwana phakathi kwenhlangano, imisikinyeko nekukhuliseni imiphakhathi iqinise ukubumbana kwabantu. Imisikinyeko yelutjha efana neCOSAS ejamele ukuthi congress of south african students, ne-SASCO ejamele ukuthi South African student congress zasungulwa ukuthi zikhone ukuthi zilwisane ukuthi zikghone ukulwisana nebandlululo elabe likhona ngaleso skhathi.[4] iSASCO yona yavela ngaphasi kwehlangano ye-ANC.
Nanyana umzabalazo wekululeko waphela kwangena umbuso wentando yenengi kodwa uphethe ubunjalo benarha begodu uyaraga ukubumba inarha ngokuzama ukuthi kungasabi nokubandlululana kwakade begodu kwakhiwe inarha eyamukela woke umuntu ngendlela angayo ngokombala, ukukhuluma nokhunye.
Iikhomba
[edit | hlela umthombo]- ↑ Houston, G.F., 2019. The National Liberation Struggle in South Africa: A Case Study of the United Democratic Front, 1983-87. Routledge.
- ↑ Ndlovu, S., 2017. The Soweto Uprisings: Counter Memories of June 1976. Pan Macmillan South africa.
- ↑ Krog, A., 2022. Some new perspectives on the Soweto uprising: HML Lentsoane’s poem “Black Wednesday”(“Laboraro le lesoleso”). Tydskrif vir letterkunde, 59(3), pp.113-130.
- ↑ Ngwane, T., 2017. Learning in struggle: an activist’s view of the transition from apartheid to democracy in South Africa. In Reflections on Knowledge, Learning and Social Movements (pp. 168-185). Routledge.