Jump to content

Isitjhaba samaNdzundza

From Wikiphidiya

Isitjhaba samaNdzundza

[edit | hlela umthombo]
Ingwenyama uNyabela yesitjhaba sama Ndzundza.

Ama-Ndzundza siqhema samaNdebele asesewula yeTransvaal anomlando onothileko ophawulwa ngokufuduka,ukurarana nokujamelana namandla wama-Koloni.Badzimelela esigodini somlambo we-Steelpoort ngabo-AD700,baqalene nokufuduswa ngebanga lokulwa nezinye iinqhema begodu ngoku khamba kwesikhathi nama-Boers.

Ingwenyama u-Mabhoko.

[edit | hlela umthombo]

Ingwenyama u-Mabhoko umrholi odumileko warhola ama-Ndzundza ngesikhathi sokunwebeka namandla ngeminyaka yabo-1860 ukuya ku-1870,wabe wakha ubudlelwane neenqhema ezibomakhelwane.

Ingwenyama u-Mabhoko bekungumrholi oqakathekileko wesitjhaba sama-Ndzundza eSewula ye-Afrika,owaziwa ngesibindi sakhe nokujamelana no-Sekhukhune namaBoers.Wabusa ukusukela ngabo-1840 begodu waqalana neentjhijilo ezinengi eifaka hlangana ukurarana nama-Pedi nama-Boers.Wathathelwa indawo yindodanakhe u-Mkhephuli owabusa iminyaka elitjhumi ngaphambi kobana athathelwe indawo ngu-Rhobongo kwathi ngokukhamba kwesikhathi u-Nyabela.

Umlando wabo ubonakala ngesiko elinamandla lobuciko khulu ekwenzeni ubuhlalo nokudweba izindlu okuhlotjaniswa nobunjalo obubanzi bama-Ndebele.

Ipi ye-Zar nokujamelana nesitjhaba sama-Ndzundza.

[edit | hlela umthombo]

Uburholi beNgwenyamau-Nyabela baphawula isikhathi sokugcina sokuzijamela kwesitjhaba sama-Ndzundza.Mhlana ali-13 kuRhoboyi wee-1882 iNgwenyama yama-Pedi u-Sekhukhune wabulawa kunye nabaluleki bakhe abalitjhumi nane.Abarhayili begade besebenza ngokulayelwa ngumfowabo u-Mampuru obegade aphikisana bama-Pedi.Ngo-1861 ngaphasi kokulawulwa kwama-British we-Transvaal ubegade asebenza njengesikhulu ngesikhathi sokubotjhwa kuka-Sekhukhune e-Pitori kusukela ngo-1879 ukuya ku-1881.

uRhulumende we-Zar.
[edit | hlela umthombo]

URhulumende we-zar obegade uqophele ukuzijamela kwayo okutjha e-Brithani bewuzimisele ukusebenzisa igunya lawo phezu kwama-Pedi,begodu wafuna bona u-Mampuru alethwe ngaphambili ngomlandu wakhe.U-Mampuru wabe sele uyabaleka wayokuphepha esitjhabeni sama-Ndzundza ebegade bamsekela ngaphambilini ngo-1861 ekufuneni kwakhe ubukhosi esitjhabeni sama-Pedi.IVolksraad ye-Zar yafuna bona abotjhwe kodwana u-Nyabela wala ukunikela ngo-Mampuru .Wabuye wala nokubhadela umthelo wendlu yamasiko kuRhulumende omutjha we-Transvaal.Nanyana kunjalo

Ukuhlaselwa kwama-Ndzundza kwa-Nomtjharhelo.
[edit | hlela umthombo]

Njengombana bebanamandla phezu kwabantu babo bemvelo,lokhu bekungasimthelela i-Zar ethoma ukusungulwa ebeyingawenza ukuyitjhiya,ngalokho ke mhlana ayi-30 kuMgwengweni we-1882 i-Burgler Commando ngaphasi koburholi baka Gen-Piet Joubert yasuka e-Middleburg yatjhinga entabeni yama-Ndzundza eduze nako-Nomtjharhelo.Eqinisweni lokhu bekungaphezu nokulandelana kwemihume lapho u-Nyabela nabantu bakhe bebacabanga ukubuyela emva.Akhukho ukuphuma kwamarekhodi wenani elinqophileko lama-Boers abandameka ejimeni leli,kodwana ngokuya ngeencwadi zaka-Joubert kubonakala ingasuthi bekungakabi namadoda angaphezu kwe-1000 ukuya ku-2000 ebegade asesigabeni ngasinye isikhathi.Ngokuqinisekileko ama-Boers abonakala bona bekanganamandla wokulwa okwenza u-Joubert bona akhononde ku-Volksraad ngokuthi amajoni abonakala aketha ukuphanga iinkomo ngebanga lawo.

IpI yama-Boer ngemva kokuthuthumba kwa-Bulawayo
Ukuthunjwa kwesitjhaba sama-Ndzunzda
[edit | hlela umthombo]

Ngemva kwejima elide leenyanga ezipheze zibe lithoba ama-Ndzunzda abulawa yindlala kwabakatelela bona bazinikele begodu banikele u-Mampuru.Bobabili u-Mampuru noNyabela bathunjwa babotjhwa baya e-Pitori lapha bagwetjwa khona umlando wokuvukela umbuso begodu bagwetjwa isigwebo seentambo.Ama-Brithani ebegade asekela iinkolodo zika-Mampuru esitjhabeni sama-Pedi alinga ukulamulela i-Zar kodwana imizamo yabo yaphumelela kancani ngombana isigwebo saka-Nyabela satjhugululwa saba ngese jele ipilo yakhe yoke.U-Mampuru walengiswa ejele le-Pitori mhlana kuzi-22 kuSinyikhaba 1883.

Ngesikhathi esifanako i-Volksraad yamemezela bona inarha yabokhokho yesitjhaba sama-Ndzunzda izokuthathwa nguRhukumende we-Zar,owabesele uragela phambili ngokuwunikela amalunga we-Joubert commando.Ama-Nzdunzda aphilako anikelwa isivumelwano seminyaka emihlanu njengeensebenzi ebalimini esifundeni begodu lokho kwaphula amandla wabo njengesitjhaba iminyaka eminengi.

Iinkhombo
[edit | hlela umthombo]

https://sahistory.org.za/article/ndebele-history https://www.krugerpark.co.za/africa_ndebele.html https://ndebelekingdom.org/history https://repository.up.ac.za/handle/2263/14373 https://journals.uj.ac.za/pdf/safa/1998_1%20UJ%20FIELD%20Archive/07_42-52%20Schoeman%201998%20Excavating%20Ndzundza%20identity.pdf