Isivande

Isivande kukulapho umuntu atjalo khona ubuthelo leentjalo, iinthelo, amathuthumbo awathandako bese ayinakelele bona izinto azitjalileko zikghone ukumila.[1] Isivande kuyinto eyathoma ekadeni begodu ngaleso skhathi beyikhombisa ukunotha, ubuhle, Kanye nokuba phezulu. kuyindawo enepilo abantu bakghona ukweza isivande ngehloso yokwenza imali nofana ngehloso yokuthi basenze. kuyindawo yemvelo lapho ezinye iinlwana ziphila khona.
Imihlobo yeemvande
[edit | hlela umthombo]Isivande seentjalo
[edit | hlela umthombo]Isivande lesi kukulapho abantu batjala khona iintjalo ezifana nesiphila nezinye intjalo eziqakathekileko ezidliwa babantu. Lesi sivande esiqakathekileko ebantwini ngombana bakghona ukuthola Ukudla okunepilo kiso. Zoke iinthelo neentjalo eziseentolo zivela esivandeni. Kuyindawa lapho iintjalo zikhuliselwa khona. Singababa sincani sibengaphakathi kwezinto zkutjala nofana sibe sikhulu sivuleke ngaphandle ukuthi sithole isimo sezulu esitlhogekako. Sinikela Ukudla okunepilo.sifuna ukutlhogonyelwa ukuze iintjalo zakhona zikhule kuhle, zingotlhogonyelwa ngokuthi zithelelelwe nofana umuntu asuse iinsila ezimila ehlabathini.
Isivande samathuthumbo
[edit | hlela umthombo]Iapho kutholakala amathuthumbo amahle Kanye nemithi. Le kuba yindawo ehle begodu ekghona ukuvakatjhelwa babantu abafuna ukuledlha nokuzithabisa.[2]Kusikhala esihleliweko ngaphandle kwendlu sihlelelwe ukukhulisa nokuza amathuthumbo ahlukahlukenoko, itjalo nokhunye. Kuyindawo yemvelo, begodu kuba yinndawo ebonakala iyihle ebantwini abathanda imvelo.Isivande lesi singaba yinto ethekgha ipilo yezinye iinlwanya ezifana neenyosi, amaviyaviyani Kanye neenyoni Ungathola amathuthumbo wemibala ehlukahlukeneko begodu esikwe ngendlela yokurhabisa.
Isivande samanzi
[edit | hlela umthombo]Isivande samanzi sizele ngezinto zamanzi ezifana namafowuntheni, amaphondi nokunye. Esivandeni lesi kuba yindawo enokuthula. Esivandeni lesi kuba nemihlobo yeentjalo zemanzini ezahlukahlukeneko.[3]Kumhlobo wesivande owenziwe ngezinto ezifuna amanzi ezifana namadamu amancani nofana amafawuntheni, nokhunye. Amanzi wesivandelesi angatheka ipilo yeenlwana eziphila ngamanzi nofana ngemanzini njengemfesi, iinrhwarhwa neenyoni. Abanye abantu bakghona ukwenzela iimphathi zabo endaweni lezi. Ukuzwakala kwetjhada lamanzi kungenza bona umuntu azizwe anokuthula emmoyeni wakhe kwehlise nokugandeleleka.
Isivande somphakathi
[edit | hlela umthombo]Lapho kuba yindawo yomphakathi lapho abantu babelana ngeenqephu esivandeni bese omunye nomunye umuntu womphakathi atjele izinto azifunako esiqephini sakhe asabelwe mphakathi. Lo mhlobo wesivande uyawuthuthukisa umphakathi khulu khulu lapho kuhlala khona abantu abadopha phasi.[4]Isivande somphakathi Sakha ukuzwana nokusebenzisana phakathi kwabantu abatjalako.Abantu basikelana iikhundla nofana amaplot lapho omunye nomunye nomunye azokutjala khona begodu atjale izinto ezithandwa nguye.
Ukuqakatheka kwesivande
[edit | hlela umthombo]Isivande siqakatheikile ngombana abantu esivandeni bakghona ukutjhala Ukudla okunepilo njengesiphila, amatapula nokhunye. Lokhu kutjho bona isivande singabalwa njemgomthombo wepilo yabantu lokha nakutjaliweko kiso.[4]Isivande kuba yindawo ehle enokuthu lapho abantu bangaledlha khona bazicocele ngandaba zabo badle nokudla ebeze nakho esivandeni. Abanye abantu bakghona ukuthi nabavakatjhele isivande bakhiphe ukugandeleka nokudindwa bese bazithole bathabileIsivande zikghoa ukuthi sibe yindawo yemvelo lapho kuhlala khona iinlwana zemangweni ezifana neenyoni. Esivandeni ngoba kuneentjalo ihlabathi yakhna iyabulungeka ingakhukhuleki namanzi lokha nakune nkhukhula ngombana ihlabathi ibamba imirabho. Okhunye kukuthi yenza ummoya uhlale uhlanzekile ngombana iintjalo zesivandeni zizokudosa ummoya osiphazekileko.[5]Isivande kuyinto eqakathekilo emaphilweni wabantu ngombana sithola khona ukudla, ukuthula begodu umuntu angehlisa khona ukugandeleleka. Imihlobo yemvande minengi kodwana yoke iqakathekile ngombana yenza abantu babe nepilo nokuhlala kuhle.
Iinkomba
[edit | hlela umthombo]- ↑ GARDEN | English meaning - Cambridge Dictionary
- ↑ Majewska, A.A. and Altizer, S., 2020. Planting gardens to support insect pollinators. Conservation Biology, 34(1), pp.15-25.
- ↑ Water Gardens: Everything You Need to Know
- ↑ 4.0 4.1 Carney, P.A., Hamada, J.L., Rdesinski, R., Sprager, L., Nichols, K.R., Liu, B.Y., Pelayo, J., Sanchez, M.A. and Shannon, J., 2012. Impact of a community gardening project on vegetable intake, food security and family relationships: a community-based participatory research study. Journal of community health, 37, pp.874-881.
- ↑ Soga, M., Gaston, K.J. and Yamaura, Y., 2017. Gardening is beneficial for health: A meta-analysis. Preventive medicine reports, 5, pp.92-99.