Jump to content

Itheku.

From Wikiphidiya

Itheku; Itheku ngezinye zeendawo ezithandwa khulu babantu. Abantu abanengi bayathanda ukuziphumela, ukuzikhuphela nanyana ukuvakatjhela khona nanyana baphumuze ingqondo khona. Nanyana kunjalo, amatheku la akatholakali koke inarheni. Kukhona iimfunda ezinganawo. Eenhlokweni ezilandelako sizokutjheja bonyana itheku liyini begodu litholakala eendaweni ezinjani.

Kuyini itheku?

[edit | hlela umthombo]

Ngokuya kwe-Wikipedia (2025)[1] isekelwa yi-Alsharqi (2025) [2]itheku kulibala elikhulu lamanzi lelo elihlangana bunqopha namanzi welwandle. I-National Geographic (2025)[3] ingezelele yathi, itheku kulibala lamanzi lelo elizonjelelwe ihlabathi ukuze abantu bakwazi ukukhamba benze nezinye izinto. Ngamanye amagama, itheku kulibala lamanzi lawo ayingcenye yelwandle asekuthomeni kwelwandle lapho kuhlangene khona nehlabathi nanyana indawo eyomileko ukuze abantu bakwazi ukukhamba begodu baye emanzini badude. Kwesinye isikhathi uthola ukuthi amanzi la kumamanzi abuya elwandle nemlanjenikazi  (National Geographic, 2025)[3].

Itheku alisiyindawo ethandwa babantu kwaphela; kodwana, liyikhaya leenlwani ezinengi zemanzini  ezifaka hlangana iimfesi, ikghuru neenkalakala (National Geographic. 2025)[3]. Itheku libuye lisize khulu mayelana nemithwalo neempahla evela kwezinye iinarha nanyana ethunyelwa kwezinye iinarha ngemikhumbi ngombana idoyelo lemikhumbi litholakala khulu emathekwini (Kids Britannica, 2025)[4]. Kufanele sikhumbule bonyana lokha iimpahla nazithunyelwa ngaphandle nanyana zamukelwa la eSewula Afrika, kufanele kube nendawo la imikhumbi izakwazi ukujama khona lula ukuze iimpahla lezo zilayitjhwe nanyana zihliswe begodu ukghone ukusuka lula, iindawo lezo matheku.

Iindawo nanyana iimfunda la amatheku atholakala khona

[edit | hlela umthombo]

ESewula Afrika amatheku akatholakali kizo zoke iimfunda ngebanga lokuthi ezinye zeemfunda ziimfunda ezingaphakathi kwenarha njengeGauteng neMpumalanga (Britannica, 2025[5]). Kodwana iimfunda ezilandelako zinamatheku: IKwaZulu Natala, iTlhagwini Kapa, iPumalanga Kapa neTjhingalanga Kapa. Iimfunda ezine lezi zinemithetho leyo elawula ukusetjenziswa kwamatheku babantu, imiphakathi kanye namabubululo ngokusebenzisana neenhlangano ezifana nesiGungu seSewula Afrika somThelo leso esitjheje bona yoke ipahla eza eSewula Afrika kufanele bonyana ibhadele umthetho ogunyazwako.

Isiphetho

[edit | hlela umthombo]

Itheku linemisebenzi eminengi eempilweni zabantu ngaphandle kokuba yindawo yokunandisa nalapho abantu baditjha khona. Kodwana, lidlala indima eqakathekileko mayela nokunikela enye indlela yokuthuthwa kweempahla lezo eziya ngaphandle kwezinye iinarha nanyana ezivela kwezinye iinarha eziza ngekhaya. Ngalokho-ke, kuqakathekile bona sizijwayeze bonyana itheku liyini begodu lisetjenziswa njani ukuze sikhambelane nemithetho yawo.

Umthombolwazi

[edit | hlela umthombo]
  1. Wikipedia. 2025. Bay. Litholakala ku:< https://en.wikipedia.org/wiki/Bay>. Lifunyenwe [ngomhlaka 11 kuTjhirhweni 2025].
  2. Alsharqi. 2025. Bay. Litholakala ku:< https://www.alsharqi.co/glossary/what-is-bay/>. Lifunyenwe [ngomhlaka 11 kuTjhirhweni 2025].
  3. 3.0 3.1 3.2 National Geographic. 2025. Bay. Litholakala ku:< https://education.nationalgeographic.org/resource/bay/>. Lifunyenwe [ngomhlaka 11 kuTjhirhweni 2025].
  4. Kids Britannica. 2025. Bay. Litholakala ku:< https://kids.britannica.com/students/article/bay/633561>. Lifunyenwe [ngomhlaka 11 kuTjhirhweni 2025].
  5. Britannica. 2025. Bay. Litholakala ku:< https://www.britannica.com/science/estuary>. Lifunyenwe [ngomhlaka 11 kuTjhirhweni 2025].