Jump to content

Izulu.

From Wikiphidiya

Isingeniso

[edit | hlela umthombo]

Izulu ngezinye zezinto eziqakatheke kwamambala epilweni yazo zoke iinlwani kanye nabantu. Izulu limthombo wamanzi kanye nokukhula okukhamba netuthuko yeenlwana zoke kanye nabantu. Amaphuzu la afakazelwe yi-Wikipedia (2024)[1] lokha nayiveza bonyana amanzi amanengi aselwako ephasini la, abuya ezulwini. Enhlokwaneni ezilandelako sizokutjheja bonyana kuyini izulu begodu sitjheje nemihlobo yezulu edume khulu.

Khuyini izulu?

[edit | hlela umthombo]
Izulu

Izulu kumathosi lawo enzeke nanyana asuka ebujameni bomrhwamuko wamanzi wemoyeni bese awele phasi ngebanga lobudisi bawo nanyana bobudisi bomoya wephasi (Wikipedia 2024)[1]. I-Wikipedia (2024)[1] ingezelela yathi unobangela wezulu omkhulu, kumrhwamuko okhamba ngamahlangothi nanyana ngeengaba entathu zobujamo bomtjhiso. Umrhwamuko okhamba ngamahlangothi nanyana ngeengaba entathu zobujamo bomtjhiso waziwa ngokuthi mvangobujamo bezulu (Joseph 2016[2]). U-Joseph (2016)[2] ungezele wathi, woke amathosi lawo asuka emafini bese awele phasi, afaka hlangana izulu, igabhogo nesinanja; abizwa bonyana kukuna. Esihlokwaneni esilandelako sizokutjheja imihlobo yezulu.

Imihlobo yezulu

[edit | hlela umthombo]

Kunemihlobo eminengi tle yezulu. Kodwana thina sizokutjheja imihlobo emithathu yezulu eyaziwa khulu njengombana kufakazelwa yi-Britannica (2024)[3] nayithi izulu elilamulako, izulu lomtjhiso nelesiwuruwuru kumhlobo wezulu owaziwa khulu. Ngalokho-ke, esihlokwaneni esilandelako sizokuthoma ngokuhlathulula izulu elilamulako.

Izulu elilamulako

[edit | hlela umthombo]

Izulu elilamulako lizulu leli elina nanyana eliba khona ngemva kokuthi kube nomrhwamuko otjhisako loyo ovuthelelelako emanzini bese ukatelele ukukhuphuka lokho okufikelela iindawo eziphezulu nanyana isibhakabhaka (Britannica 2024[3]). Ukusuka lapho, umrhwamuko loyo wenze amathosi abudisi emafini besele awela phasi ngobujamo bokuna (Britannica 2024).

Izulu lomtjhiso

[edit | hlela umthombo]

Izulu lomtjhi kulizulu elina ngebanga lokutjhisa khulu kwephasi nanyana kwelanga (Britannica 2024[3]; Department of Environmental Services 2019[4]). Umtjhiso wenarha obuya ephasisi utjhisa amazinga aphasi womphezulu bese utjhiso loyo okhuphekele phezulu emafini lapho uphola khona khulu (Britannicca 2024). Ngemva kokuphola, wenza amathosi emafini lawo abanga ukuna kwezulu (Britannica 2024).

Izulu lesiwuruwuru

[edit | hlela umthombo]

Izulu lesiwuruwuru liba khona ngebanga lokuthi kube khona ukutjhayisana nanyana ukuhlangana kwemihlobo embili yomoya leyo enobujamo bezulu nobudisi obuhlukeneko (Britannica 2024[3]). Ngesikhathi imimoya le engafaniko ihlangana, uthola omunye umoya uyaphezulu bese umunye uya phasi lokho kwenze bona kube nokuna okungakanzinzi (Britannica 2024).

Isiphetho

[edit | hlela umthombo]

Izulu liqakatheke khulu epilweni yesinye nesinye isilwazi kanye neentjalo. Izulu lidlala indima ekulu etuthukweni nekukhuleni kweenlwana, iintjalo nabantu. Ekulumenipendulwano yethu engehla sitjheje ihlathululo yezulu kanye nemihlobo edume khulu yezulu.

Umthombolwazi

[edit | hlela umthombo]
  1. 1.0 1.1 1.2 Wikipedia. 2024. Rain. Ufumaneka ku:< https://en.wikipedia.org/wiki/Rain>. Ifunenywe [16 kuNobayeni 2024].
  2. 2.0 2.1 Joseph, A. 2016. Physics of Rainfall. Journal of Scientific and Engineering Research, 3 (1):51-54.
  3. 3.0 3.1 3.2 3.3 Britannica. 2024. Rain. Ufumaneka ku:< https://www.britannica.com/science/precipitation>. Ifunenywe [16 kuNobayeni 2024].
  4. Department of Environmental Services. 2019. Environmental Fact Sheet. New Hampshire Department of Environmental Services.