Lillian Ngoyi
Lillian Masediba Ngoyi wabelethwa mhlana amalanga ama-25 kuKhukhulamungu ngonyaka we-1911, endaweni ye –Pretoria esiphandeni se-Gauteng.Wabangomunye wabantwana aba-6 emndenini wakhe.[1] Uyise wabe esebeza emayini begodu unia wabe asebenza ukuhlanza izambatho.Waceda ukufunda isikolo samabanga aphasi ekilneton. Ipilo yakhe ibukafazi bokuzimisela ukulwisana nombuso wegandelelo Kanye nokubandlulula ngokobulili. Wazinikela ukulwela amalungelo, ikuleleko, nokulingana eSewula Afrika. Umndeni wakhe wavela bonyana uhlobene nekosi u-Phatudi ehlala e-Lebowa. Abantu bomndeni wakhe babonakala banekghono lokudosa phambili
UNgoyi wathoma ikhambo lakhe kwezepolitiki ngonyaka we-1970 ekukulapho abalilungale-Garment workers’ union lapho gade asebenza khona ngemitjhini efekthrini yezambatho. Ukuba lilunga kwakhe le- union le kwamenza bona agcine sele alilunga le-African National congress ngonyaka we-1950, Ngesi khathi se-defiance campaign. Ukuba nekghono lokudosa phambili kwamlekela bonyana agcine sele athola ezinye iinkhundla ku- ANC women’s legue abeliseka lomengameli naku Federation of South African Women (FEDSAW) abe ngumongameli wakhona.[2]
Ukumatjha kwabantu bengubo
[edit | hlela umthombo]
U-Lillian Ngoyi, no Helen Joseph, Rahina Mooosa, Sophia Williams de Bruyn bakghona ukuba ngabanye baboma abadosa phambili ekumatjheni kwabomma nofana kwabantu bengubo ekwenzeka ngelanga le-9 kuRhoboyi ngonyaka we-1956 ekukulapho kwaphuma khona abantu bengubo benarheni yoke yeSewula Afrika abadlula ku-20 000. Bakhamba baya e-union building, ePitori ukuyokunghonghoyila ngomthetho wokudlula ebantwini bengubo. Ngukhona ikwakhe ukukhuluma wazilekelela ngombana wakghona boyana atjele isitjhaba samma bonyana sithule amamithi ama-30 amzabalalzweni.[3]
Amakhambo wakhe
[edit | hlela umthombo]Bekanande akhamba aye ngaphetjheya ekungeminye yemisikinyeko yakhe yango-1955 waya ku-world Congress of Mothers, eLuasane, Switzerland.[4] Kukulapho akhuluma khona khona ngabantu bephasi ngokugandelelwa abomma beSewula Afrika abacalene nabo. Ukukhamba kwakhe kwakhe godu kwamusa e-Europe, China neRussia ekukulapho ahlangana khona nabanye abantu bengubo wenza nabo ubudlelwane.Lokho kwasiza kobana akghone ukuthi akhulise umsikinyeko wakhe wokulwisana nombuso wegandelelo.
Ukuquntwa kwamakhambo
[edit | hlela umthombo]Kwathi nakubuya eSewula Afrika njalo wazingelwa lijim lamapholisa elabe lijamele umbuso wegandelelo. Bamlisisa ezinye zezinto, begodu kwaquntwa namakhambo wakhe wokuya emihlanganweni, nokuthi athule ikulumo lapho kuhlangene khona abantu abanengi. Wathoma ukujanyiswa ngonyaka we1960. Waphila iminyaka ema-15 ngaphambi kwemibandela lena. Nanyana kunjalo waragela phambili ukukhuthaza abanye ngesibindi anaso nokubekezela ebunzimeni.Eskhathini sanje ukhunjulwa njengomuntu owadlala indima ekulweni ikululeko yesitjhaba seSewula Afrika. Usakhunjulwa ngombana kuneentrada, imakhiwo namatliniki abizwa ngegama lakhe, ukwenzela bona ahlale akhunjulwa.