Jump to content

U-James Peace

From Wikiphidiya
James Peace

U-Kenneth James Peace wabelethelwa e-Paisley, mhla ama-28 kuNobayeni, 1963. Umakhiwombhino we-Scotland, umdlali wepiyano ekhonsathini kanye nomdwebi wezinto ezibonwako.

Umlando Womuntu

[edit | hlela umthombo]

UJames Peace wabelethelwa e-Paisley, mhla ama-28 kuNobayeni, 1963. Wakhulela e-Helensburgh, indawo yokuphumula eseduze nelwandle etjingalanga ye-Scotland.[1][2][3] Umndenakhe bewunabavumi abanengi (isib. uJohn McGhie), begodu uhlobana noFelix Burns, umtlami wombhino odumileko womvumo wokudansa engcenyeni yokuthoma yekhulu lama-20.[1][4] Wafundiswa ipiyano kusukela aneminyaka ebunane begodu ukudlala kwakhe kokuthoma emphakathini kwenzeka nakaneminyaka elitjhumi nane, adlala umvumo kaScott Joplin.[3] Nakaneminyakaelitjhumi nesithandathu wamukelwa e-Royal Scottish Academy of Music and Drama (nje ebizwa ngokuthi: Yi-Royal Conservatoire of Scotland) njengomfundi omncani kunabo boke abafunda isikhathi esizeleko.[1][2][4][5] Ngo-1983 waphothula e-Glasgow University ngedigri ye-BA yokufundisa ipiyano. Ngomnyaka olandelako wathola idiploma yokuvuma umvumo ngemva kokudlala i-Piano Concerto No.1 ka-Mendelssohn ne-orchestra ye-RSAMD..[4][5] Ngemva kokuqeda ifundo ephakemeko bekafunwa khulu njengomdlali wepiyano begodu wahlala e-Edinburgh ngo-1988 -1991.[1][6]

UJames Peace bekahlala e-Bad Nauheim, e-Germany kusukela ngo-1991 ukuya ngo-2009.[7][8] Kusukela ngo-1998 wenza isifundo se-tango, wakhiqiza i-CD ye-Tango escocés yeengoma zakhe zepiyano ezihlohlozelwa yi-tango, begodu ngo-2002 waba lilunga elihloniphekileko le-Victoria College of Music.[4][9][10][11][12] Ngomnyaka wona loyo waya emakhonsathini yedwa e-North Germany ngoKhukhulamungu/Sewula begodu waya e-Far East ngoNobayeni, okwaba kudlala kwakhe kokuthoma kwe-Tango XVII e-Hong Kong.[9][10][11][12][13][14]

James Peace - Idylls Op.4b

Eminyakeni elandelako wadlala umbhino khulukhulu eYurobhu. Udlale ama-tango wakhe emadorobheni amakhulu alandelako: e-Amsterdam, e-Athens,[15] e-Berlin,[16] e-Brussels, e-Helsinki,[17] e-Lisbon,[3][18] e-London, e-Madrid,[3][19] e-Oslo,[20] e-Reykjavik,[21] kanye ne-Vienna.[22]

Ngo-2008 waba lilunga elihlonitjhwako le-London College of Music ngokuthokozwa ngemisebenzi yakhe ku-tango.[23][24][25]

Ngemva kwesikhathi esifitjhani e-Edinburgh wabuyela ngoMhlolanja 2010 e-Germany ukuyokuhlala e-Wiesbaden.[1][2] Lokhu kwabangela bona abe nemizwa emitjha yokutlama begodu wenza amafilimu amafitjhani wezinye zeengoma zakhe. Ifilimu yedokhumenthari i-K. James Peace in Wiesbaden ingenye yemisebenzi yakhe emhlobeni lo wombhino.[23][24][25]

Tango Milonga op. 26


Tango XVIII by James Peace (James Peace, piano)


Imitlomelo Nabonongorwana

[edit | hlela umthombo]
Eternal Song Op.32

●     Umtlomelo Wokuthoma, I-Agnes Millar Prize. E-Glasgow, 1983[5]

●      Umtlomelo Wokuthoma, I-Dunbartonshire EIS Prize. E-Glasgow, 1984[5]

●      Umtlomelo Wokuthoma, I-Sibelius Essay Prize. E-Glasgow, 1985[5]

●     Idiploma yokuhlonipha, I-TIM Composition Competition. E-Roma, 2000[1][2][6]

●      Idiploma yokuhlonipha, I-IBLA Foundation. E-New York, 2002[1][2][6]

●     Imedali Yesikhumbuzo, I-International Piano Duo Association. E-Tokyo, 2002[26]

●     Imedali yeGolide, I-Académie Internationale de Lutèce. E-Paris, 2008[1][2]

Iingoma Eziyihloko

[edit | hlela umthombo]
Eternal Song Op.32

●     IPophoma (I-The Waterfall)[27]

●     Ingoma Yekuseni (I-Aubade)

●     Iinyembezi Ezithulileko (I-Lento Lacrimoso)

●     Amakari Akhohlwiweko (I-Forgotten Leaves)

●     Isonata Ye-Oboe (I-Sonata for oboe and piano)

●     I-Ballade

●     Imatjhi Yomgidingo no.1 (I-Ceremonial March no.1)

●      Imatjhi Yomgidingo no.2 (I-Ceremonial March no.2)

●     Igolide Lesilimela (I-Autumn Gold)[28]

●     Ingoma Yesiphelani (I-Eternal Song)[1][29]

●     "Ye-Georgia" (Ngelimi le-Georgia: საქართველოსთვის)

●     24 Yamatango[1][9][10][11][23][24][25][30][31][32]

Amalinki Wangaphandle

[edit | hlela umthombo]

I-Souvenir de Buenos Aires - youtube

I-Lento Lacrimoso - youtube

I-Autumn Gold - youtube

Iinkomba

[edit | hlela umthombo]
  1. 1.00 1.01 1.02 1.03 1.04 1.05 1.06 1.07 1.08 1.09 Birgitta Lamparth. "Keine ‘stacheligen’ Klänge", Wiesbadener Tagblatt (iphephandaba le-German), mhlana ali-10 kuMhlolanja, 2012
  2. 2.0 2.1 2.2 2.3 2.4 2.5 Julia Anderton. "Tango wie eine süß-saure Geschichte". Wiesbadener Kurier (iphephandaba le-German), mhlana ama-24 kuNtaka, 2012
  3. 3.0 3.1 3.2 3.3 Soledad Carrizo-Araya. "Una entrevista al compositor James Peace". Hoja de Ruta Digital. Unobayeni 2022
  4. 4.0 4.1 4.2 4.3 Sabine Klein. "Meine Musik ist wie ich - sehr romantisch". Frankfurter Rundschau (iphephandaba le-German), 1992, edition 254, ikhasi 2
  5. 5.0 5.1 5.2 5.3 5.4 G. Müller. "Die Seele des Klaviers tanzt Tango". Kulturspiegel Wetterau (imagazini e-Germany). mhlana ali-17 kuNtaka 2001, ikhasi 5
  6. 6.0 6.1 6.2 "James Peace". FRIZZ (imagazini e-Germany). UTjhirhweni 2001, ​​ikhasi 5
  7. Manfred Merz. "Virtuose, gefühlsbetonte Welt der Romantik", Wetterauer Zeitung (iphephandaba le-German), mhlana ali-12 kuNobayeni, 1992, ikhasi 19
  8. "James Peace". The Tango Times (Imagazini e-new York). Inomboro ye-edishini: 2002/2003 (39). ikhasi 1 - 5
  9. 9.0 9.1 9.2 National Library of Scotland. Tango escocés
  10. 10.0 10.1 10.2 Philharmonie de Paris. Tango escocés
  11. 11.0 11.1 11.2 de bibliotheek. Tango escocés
  12. 12.0 12.1 "James Peace". La Cadena (imagazini ese-Netherlands).UNobayeni 2002, ikhasi 26
  13. TangoTang, Hong Kong (香港). Iphepha leendaba, mhlana ali-8 kuNobayeni, 2002
  14. "James Peace". 南華早報 (Iphephandaba le-Hong Kong). mhlana ali-9 kuNobayeni 2002
  15. Incwajana yekhonsathi {Για σένα Αγγελική}. Athens, mhlana ama-27 kuMrhayili, 2016
  16. Tangodanza (imagazini e-Germany). Inomboro ye-edishini:: 1/2002 - 9
  17. Iphosta yekhonsathi (ikhambo lekhonsathi e-Finland ngo-2014)
  18. Iphosta yekhonsathi (ikhambo lekhonsathi e-Portugal ngo-2016)
  19. Iphosta yekhonsathi (ikhambo lekhonsathi e-Spain: ¡Feliz Cincuenta Cumpleaños - 2013!)
  20. Listen.no. James Peace (flygel). Munch Museet. Oslo, mhlana ali-16 kuNobayeni, 2004
  21. Ríkarður Ö. Pálsson. "Skozkir Slaghörputangoár". Morgunblaðið (iphephandaba e-Iceland). mhlana ali-14 kuNobayeni, 2004
  22. Incwajana yekhonsathi (Vienna). Mhlana ama-23 kuTjhirhweni, 2005
  23. 23.0 23.1 23.2 National Library of Scotland. K. James Peace in Wiesbaden
  24. 24.0 24.1 24.2 Deutsche Nationalbibliothek. K. James Peace in Wiesbaden
  25. 25.0 25.1 25.2 Whittaker Live. "Wiesbadener Highlander K. James Peace - New DVD"
  26. International Piano Duo Association (東京), Tokyo. Irhelo labaphumeleleko ngo-2002
  27. Hessisches Staatstheater. Incwajana yekhonsathi 12 no-19 kuNobayeni, 2021
  28. "Violine schwebt über das Orchester". Schwäbische Post (iphephandaba le-German). Mhlana ali-4 kuMgwengweni, 1998
  29. National Library of Scotland. Eternal Song Op.32, Peace, K. James
  30. British Viola Society Newsletter, Agasti, 2023
  31. Hoja de Ruta Digital, México. "Una corta historia del tango", mhlana ali-22 kuNtaka, 2024
  32. National Library of Scotland. Tangos op.33, Peace, K. James