U-James Peace

U-Kenneth James Peace wabelethelwa e-Paisley, mhla ama-28 kuNobayeni, 1963. Umakhiwombhino we-Scotland, umdlali wepiyano ekhonsathini kanye nomdwebi wezinto ezibonwako.
Umlando Womuntu
[edit | hlela umthombo]UJames Peace wabelethelwa e-Paisley, mhla ama-28 kuNobayeni, 1963. Wakhulela e-Helensburgh, indawo yokuphumula eseduze nelwandle etjingalanga ye-Scotland.[1][2][3] Umndenakhe bewunabavumi abanengi (isib. uJohn McGhie), begodu uhlobana noFelix Burns, umtlami wombhino odumileko womvumo wokudansa engcenyeni yokuthoma yekhulu lama-20.[1][4] Wafundiswa ipiyano kusukela aneminyaka ebunane begodu ukudlala kwakhe kokuthoma emphakathini kwenzeka nakaneminyaka elitjhumi nane, adlala umvumo kaScott Joplin.[3] Nakaneminyakaelitjhumi nesithandathu wamukelwa e-Royal Scottish Academy of Music and Drama (nje ebizwa ngokuthi: Yi-Royal Conservatoire of Scotland) njengomfundi omncani kunabo boke abafunda isikhathi esizeleko.[1][2][4][5] Ngo-1983 waphothula e-Glasgow University ngedigri ye-BA yokufundisa ipiyano. Ngomnyaka olandelako wathola idiploma yokuvuma umvumo ngemva kokudlala i-Piano Concerto No.1 ka-Mendelssohn ne-orchestra ye-RSAMD..[4][5] Ngemva kokuqeda ifundo ephakemeko bekafunwa khulu njengomdlali wepiyano begodu wahlala e-Edinburgh ngo-1988 -1991.[1][6]
UJames Peace bekahlala e-Bad Nauheim, e-Germany kusukela ngo-1991 ukuya ngo-2009.[7][8] Kusukela ngo-1998 wenza isifundo se-tango, wakhiqiza i-CD ye-Tango escocés yeengoma zakhe zepiyano ezihlohlozelwa yi-tango, begodu ngo-2002 waba lilunga elihloniphekileko le-Victoria College of Music.[4][9][10][11][12] Ngomnyaka wona loyo waya emakhonsathini yedwa e-North Germany ngoKhukhulamungu/Sewula begodu waya e-Far East ngoNobayeni, okwaba kudlala kwakhe kokuthoma kwe-Tango XVII e-Hong Kong.[9][10][11][12][13][14]
Eminyakeni elandelako wadlala umbhino khulukhulu eYurobhu. Udlale ama-tango wakhe emadorobheni amakhulu alandelako: e-Amsterdam, e-Athens,[15] e-Berlin,[16] e-Brussels, e-Helsinki,[17] e-Lisbon,[3][18] e-London, e-Madrid,[3][19] e-Oslo,[20] e-Reykjavik,[21] kanye ne-Vienna.[22]
Ngo-2008 waba lilunga elihlonitjhwako le-London College of Music ngokuthokozwa ngemisebenzi yakhe ku-tango.[23][24][25]
Ngemva kwesikhathi esifitjhani e-Edinburgh wabuyela ngoMhlolanja 2010 e-Germany ukuyokuhlala e-Wiesbaden.[1][2] Lokhu kwabangela bona abe nemizwa emitjha yokutlama begodu wenza amafilimu amafitjhani wezinye zeengoma zakhe. Ifilimu yedokhumenthari i-K. James Peace in Wiesbaden ingenye yemisebenzi yakhe emhlobeni lo wombhino.[23][24][25]
Imitlomelo Nabonongorwana
[edit | hlela umthombo]
● Umtlomelo Wokuthoma, I-Agnes Millar Prize. E-Glasgow, 1983[5]
● Umtlomelo Wokuthoma, I-Dunbartonshire EIS Prize. E-Glasgow, 1984[5]
● Umtlomelo Wokuthoma, I-Sibelius Essay Prize. E-Glasgow, 1985[5]
● Idiploma yokuhlonipha, I-TIM Composition Competition. E-Roma, 2000[1][2][6]
● Idiploma yokuhlonipha, I-IBLA Foundation. E-New York, 2002[1][2][6]
● Imedali Yesikhumbuzo, I-International Piano Duo Association. E-Tokyo, 2002[26]
● Imedali yeGolide, I-Académie Internationale de Lutèce. E-Paris, 2008[1][2]
Iingoma Eziyihloko
[edit | hlela umthombo]
● IPophoma (I-The Waterfall)[27]
● Ingoma Yekuseni (I-Aubade)
● Iinyembezi Ezithulileko (I-Lento Lacrimoso)
● Amakari Akhohlwiweko (I-Forgotten Leaves)
● Isonata Ye-Oboe (I-Sonata for oboe and piano)
● I-Ballade
● Imatjhi Yomgidingo no.1 (I-Ceremonial March no.1)
● Imatjhi Yomgidingo no.2 (I-Ceremonial March no.2)
● Igolide Lesilimela (I-Autumn Gold)[28]
● Ingoma Yesiphelani (I-Eternal Song)[1][29]
● "Ye-Georgia" (Ngelimi le-Georgia: საქართველოსთვის)
● 24 Yamatango[1][9][10][11][23][24][25][30][31][32]
Amalinki Wangaphandle
[edit | hlela umthombo]I-Souvenir de Buenos Aires - youtube
Iinkomba
[edit | hlela umthombo]- ↑ 1.00 1.01 1.02 1.03 1.04 1.05 1.06 1.07 1.08 1.09 Birgitta Lamparth. "Keine ‘stacheligen’ Klänge", Wiesbadener Tagblatt (iphephandaba le-German), mhlana ali-10 kuMhlolanja, 2012
- ↑ 2.0 2.1 2.2 2.3 2.4 2.5 Julia Anderton. "Tango wie eine süß-saure Geschichte". Wiesbadener Kurier (iphephandaba le-German), mhlana ama-24 kuNtaka, 2012
- ↑ 3.0 3.1 3.2 3.3 Soledad Carrizo-Araya. "Una entrevista al compositor James Peace". Hoja de Ruta Digital. Unobayeni 2022
- ↑ 4.0 4.1 4.2 4.3 Sabine Klein. "Meine Musik ist wie ich - sehr romantisch". Frankfurter Rundschau (iphephandaba le-German), 1992, edition 254, ikhasi 2
- ↑ 5.0 5.1 5.2 5.3 5.4 G. Müller. "Die Seele des Klaviers tanzt Tango". Kulturspiegel Wetterau (imagazini e-Germany). mhlana ali-17 kuNtaka 2001, ikhasi 5
- ↑ 6.0 6.1 6.2 "James Peace". FRIZZ (imagazini e-Germany). UTjhirhweni 2001, ikhasi 5
- ↑ Manfred Merz. "Virtuose, gefühlsbetonte Welt der Romantik", Wetterauer Zeitung (iphephandaba le-German), mhlana ali-12 kuNobayeni, 1992, ikhasi 19
- ↑ "James Peace". The Tango Times (Imagazini e-new York). Inomboro ye-edishini: 2002/2003 (39). ikhasi 1 - 5
- ↑ 9.0 9.1 9.2 National Library of Scotland. Tango escocés
- ↑ 10.0 10.1 10.2 Philharmonie de Paris. Tango escocés
- ↑ 11.0 11.1 11.2 de bibliotheek. Tango escocés
- ↑ 12.0 12.1 "James Peace". La Cadena (imagazini ese-Netherlands).UNobayeni 2002, ikhasi 26
- ↑ TangoTang, Hong Kong (香港). Iphepha leendaba, mhlana ali-8 kuNobayeni, 2002
- ↑ "James Peace". 南華早報 (Iphephandaba le-Hong Kong). mhlana ali-9 kuNobayeni 2002
- ↑ Incwajana yekhonsathi {Για σένα Αγγελική}. Athens, mhlana ama-27 kuMrhayili, 2016
- ↑ Tangodanza (imagazini e-Germany). Inomboro ye-edishini:: 1/2002 - 9
- ↑ Iphosta yekhonsathi (ikhambo lekhonsathi e-Finland ngo-2014)
- ↑ Iphosta yekhonsathi (ikhambo lekhonsathi e-Portugal ngo-2016)
- ↑ Iphosta yekhonsathi (ikhambo lekhonsathi e-Spain: ¡Feliz Cincuenta Cumpleaños - 2013!)
- ↑ Listen.no. James Peace (flygel). Munch Museet. Oslo, mhlana ali-16 kuNobayeni, 2004
- ↑ Ríkarður Ö. Pálsson. "Skozkir Slaghörputangoár". Morgunblaðið (iphephandaba e-Iceland). mhlana ali-14 kuNobayeni, 2004
- ↑ Incwajana yekhonsathi (Vienna). Mhlana ama-23 kuTjhirhweni, 2005
- ↑ 23.0 23.1 23.2 National Library of Scotland. K. James Peace in Wiesbaden
- ↑ 24.0 24.1 24.2 Deutsche Nationalbibliothek. K. James Peace in Wiesbaden
- ↑ 25.0 25.1 25.2 Whittaker Live. "Wiesbadener Highlander K. James Peace - New DVD"
- ↑ International Piano Duo Association (東京), Tokyo. Irhelo labaphumeleleko ngo-2002
- ↑ Hessisches Staatstheater. Incwajana yekhonsathi 12 no-19 kuNobayeni, 2021
- ↑ "Violine schwebt über das Orchester". Schwäbische Post (iphephandaba le-German). Mhlana ali-4 kuMgwengweni, 1998
- ↑ National Library of Scotland. Eternal Song Op.32, Peace, K. James
- ↑ British Viola Society Newsletter, Agasti, 2023
- ↑ Hoja de Ruta Digital, México. "Una corta historia del tango", mhlana ali-22 kuNtaka, 2024
- ↑ National Library of Scotland. Tangos op.33, Peace, K. James