Ubungozi bokusetjenziswa kweendakamizwa lilutjha
Ukusebenzisa kweendakamizwa lilutjha sekudlange khulu esikhathini sanje. Ilutjha selisebenzisa iindakamizwa njengento yokuzithabisa nokukhipha isizungu. Abanye bakusebenzisa ukuze bakghone ukwamukeliwa ebanganini babo, nofana emphakathini othileko. Lokho kuphetha ngokuthi bagcine bangena phakathi kobungozi obukhulu obufaka hlangana amaphilowabo. Kunzima ukwenza ilutjha leli lazi nofana lamukele bona izenzo zabo zingaphetha ngobungozi bokuthi bangalimala. Abanye bayazi bona ukusebenzisa iindakamizwa kuyingozi kangangani nokuthi bazwile babona kodwana baragela phambili ngezenzo zabo.

Isidakamizwa esisetjenziswa khulu amalanga la
[edit | hlela umthombo]Ilutjha lanamhlanje lisebenzisa isidakamizwa esaziwa ngelimi lesiyeni bona yi-disposable vape.[1] Igwayi leli alifani nalela elibotjhwa ngephepha nofana leli ebelibhenywa bobamkhulu. Leli limhlobo ongakajayeleki wegwayi ngombana aliphuthelwa namkha libotjhwe ngombana lingesigujana esincani esinemibala eyahlukahlukeneko. Inemihlobo eyahlukahlukeneko yeminambitho lokha nawuyidosako.nabatjhoko bathi imnandi khulu. Ukutjengisa bona ngeyesikhathi sanje kukobana isebenza ngegezi. Iminambitho le ilethwa mamanzi lawa atholakala ngaphakathi kwesidakamizwa lesi. ibuye ibe nekhemikhali ngelimi lesiyeni ibizwa bona yi-nicotine. ikhemikhali le ngiyo ebenza bona bangasakghona ukuphila ngaphandle kwayo.[2] Bayifune kanengi. Amanzi lawo makaphelako kufanele uyilahle.
Igwayi leli liyingozi khulu ukudlula leli esilijayeleko begodu ulirhalela msinya. Ngokuya ngerhubhulo elenziweko lobungozi obufaka hlangana nokusetjenziswa kwesidakamizwa lesi kukuthi baphetha ngokuthi amaphapho wabo abeneentunja ekwenza bona bagcine sele baphefumula ngemitjhini, babuye babe nekankere yamaphaphu neyomlomo. Abanye nabasele sebaphefumula ngemitjhini leyo abasaphili isikhathi eside. omunye umonakalo olethwa sidakamizwa lesi kusilaphazeka kwephasi, ngombana lokha umuntu nasele sebangenelele khulu bayibhema woke amalanga bazithenga zibe zinengi ngombana nayiphelako iyalahlwa. Manje-ke agcine sekamanengi khulu lapha ephasini.
Singatjho bona ilutjha leli lithanda isidakamizwa lesi ngombana siza nemibala emihle khulu nokuthi lokha nawunaso ubonala njengomuntu okhamba nesikhathi nofana umuntu osezingeni eliphezulu. okhunye okubiza ilutjha minambitho le ehlukahlukeneko. ingaba ngeyenthelo ezifana namahabhula namabhanana. Ibuye inuke njengeentjalo ezifana namathuthumbo ahlukahlukeneko kanye nokudla okunye okuneshukela.
Imihlobo eminye yeendakamizwa nesisombululo
[edit | hlela umthombo]Eminye imihlobo yeendakamizwa kungaba butjwala, igwayi, nesinye esibizwa ngelimi lesiyeni bona yi-hubbly. Enye esetjenziswa khulu lapha kwezibaliweko yi-hubbly nayo iyafana nalesi esitjengiswe ngehla esithombeni kodwana sihlukaniswa kukuthi asilahlwa ungasisebenzisa kanengi. Nazo iindakamizwa lezi ziyathandwa lilutjha begodu nazo ziyabubangela ubungozi.[3] ubungozi obunye obungakajayeleki khulu kukuthi abantu laba abasebangenelele khulu bagcina bangaphasi kwegandelelo lokusebenzisa imali, ekwenza bona baphethe sele baba nesikolodo esingafaka ubuphilo babo engozini. Abanye baphetha sebalahlekelwa yimali enengi. Isisombululo kungaba kukuthi bathome ngokubawa isizo ebantwini abanelwazi. Laba aba bona abasale balisa kusese nesikhathi. Kunamahlangano amanengi lapha umuntu angathola khona isizo. Iimbonelo:[4]
- Substance Abuse 24hour Helpline: 0800 12 13 14
- Alcoholics Anonymous South Africa: 0861435722
Isilululwazi
[edit | hlela umthombo]- ↑ https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0033350623005036
- ↑ https://perspectivesinmedicine.cshlp.org/content/11/5/a039610.short
- ↑ https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK319/#:~:text=Definition,physical%20dependence%20and%20psychologic%20dependence.
- ↑ https://changesrehab.co.za/south-african-helplines/