Ukubulala
Ukubulala
[edit | hlela umthombo]Ukubulala kusisenzo sokuthatha ipilo yomuntu umuntu[1]. Abantu babulala ngenzathu ezinengi abanye babulala ngesizathu sokuzivikela nofana sokuvikela abanye abantu. Elinye lamalungelo wabantu kulilungelo lokuphila ngikho isigwebo sentambo sasuswa. Ikolo ifundisa bona akukafaneli bona abantu babulalane. Isibonelo ibhayibheli emthethweni elitjhumi kuno mthetho oyala abantu bona bangabulali.
Imihlobo yokubulala
[edit | hlela umthombo]Ukubulala ngehloso
[edit | hlela umthombo]Lokhu kubulala umuntu uhlelile bona uzombulala njani beodu nini. Umuntu ngaphasi kwamhlobo angabulawa ngesigidi, nomukhwa nofana ngetjhefu.[2]
Ukubulala ngaphandle kwehloso
[edit | hlela umthombo]Lapha umuntu angabulala omunye umuntu angakahleli. Umuntu angathi uazivikela emuntwini omhlukumezako agcine sele abululelel umuntu loyo angakahlosi[3].
I-Euthanasia
[edit | hlela umthombo]Lokhu nakho kukubulala ngehloso kodwana kwenzeka ebantwini abagulako abasele baphila ngemitjhini nengcondo zabo sele zingasasebenzi. Abantu bekhabomuntu loyo ogulako bayavumelana bona bazokucima imitjhini bese umuntu ahlongakale ukuze akghone ukuphumula eenhlungwini azizwako lokha nakaleleko[4].
Ukuzikhunga
[edit | hlela umthombo]Abanye abantu lokha nabacalanga nobunzima bephasi bagcina sele babona ngathi asisekho isidingo sokuphila bese bagcine bathaha amaphilo wabo. Abantu abazibulalako bayazilengisa, abanye basela itjhefu nofana bazidumuze[5].
Izinto ezingabangela ukubulala
[edit | hlela umthombo]Ipi
[edit | hlela umthombo]Abantu bangabulalana ngesibanga sepi. Lokha abantu nabalwako bagcina selel badumuzanan nofana bagwane bese umuntu ophe igaze bekagcine ahlongakale. Namasotja lokha nakasepini ayodumuzana bese amanye agcine abulewe.
Ukugula
[edit | hlela umthombo]Abanye abantu nabugule khulu bagcina bababulele ngokuthi bacime imitjhini ebalekelela ukuphila bese abantu bagcie sele bahlongakele. Abanye bagandeleleka ngomkhumbulo bagcine bathatha amaphilo wabo[6].
Iingozi
[edit | hlela umthombo]Ukungea engozini kungokhunye okubangela abantu bona bahlongakale. Abantu bangenza ingozi bakutuke ngekoloyi nofana ngebhesi balimale, nangabe abatholi isizo msinyana bangagcina sele bahlongakele. Kubangellwa kukuthi abanye balimele endaweni ezibucayi nofana balahlekelwe ziingazi ezinengi emzimbeni[7].
Ukweba nobulelesi
[edit | hlela umthombo]Ukweba nokho kungenza bona abantu bagcine babulawa. Umuntu lokha nakayokweba nofana ayokulelesa nakabona ukuthi kunabantu abambonileko abangafuna ukumveza emapholiseni angacina sele ababulala ngehloso yokutjhabalalisa ubufakazi.
Isiphetho
[edit | hlela umthombo]Ukubulala kuyinto embi ethaths amaphilo wabantu. Abantu bangabulawa ngesbanga sepi, iingozi, ubulelesi nofana ukugula. Ukubulala kuyinto embi nanyana kungasiyo ihloso ngombana woke umuntu unelungelo lokuphila.
- ↑ Ewin, R.E., 1972. What is wrong with killing people?. The Philosophical Quarterly (1950-), 22(87), pp.126-139.
- ↑ Pitt, J.C., 2013. “Guns don’t kill, people kill”; values in and/or around technologies. In The moral status of technical artefacts (pp. 89-101). Dordrecht: Springer Netherlands.
- ↑ Welch, J.I., 2021. The right to self-defence: Part 1: The killing or injuring of an attacker. Servamus Community-based Safety and Security Magazine, 114(12), pp.41-43.
- ↑ Fontalis, A., Prousali, E. and Kulkarni, K., 2018. Euthanasia and assisted dying: what is the current position and what are the key arguments informing the debate?. Journal of the Royal Society of Medicine, 111(11), pp.407-413.
- ↑ Berman, A.L., 2011. Estimating the population of survivors of suicide: Seeking an evidence base. Suicide and Life‐Threatening Behavior, 41(1), pp.110-116.
- ↑ Kierkegaard, S. and Marino, G., 2013. Fear and trembling and the sickness unto death. Princeton University Press.
- ↑ Heron, M.P., 2018. Deaths: leading causes for 2016.