Jump to content

Ukubulunga amalimi akhulunywako eSewula Afrika

From Wikiphidiya

ISewula Afrika kuyinarha enamalimi esemthethweni akhulunywako. Amalimi la nakapheleleko kumalimi amatjhumi amabili nasifaka nelimi lamatshwayo.[1][2]Ilimi kuyinto eqakathekileko ngombana lilekelela umuntu bonyana akghone ukuveza imicabango nemibono yakhe ngendlela epheleleko nenqophileko. Kuqakathekile bona amalimi woke weSewula Afrika abulungwe ukuze akghone ukuthi angatjhabalali.

Ukuqakatheka kokubulunga amalimi

[edit | hlela umthombo]

Ukuveza imicabango

[edit | hlela umthombo]

Umuntu lokha nakacabanga into, ukuze akghone ukuveza bona ucabangani kufuze bona asebenzise ilimi ukuthi akghone ukudlulisa bona ucabangani ngendlela ezokuzwiwa babantu boke abamlaleleko.[3] Umuntu lokha nakadlulisa imicabango yakhe ngelimi ekungasilo lakhe angagcina sele akhuluma into angafuni ukuyikhuluma kodwana akhulume into efana naleyo afuna ukuyitjho, ngombana lokha umuntu nakakhuluma ilimi elingasilo lakhe kulula bonyana aphelelwe lilwazi lamagama afuna ukuwasenzisa bese asebenzise lawo aseduze nalelo ebakafuna ukulisebenzisa. Yeke ngokubulunga amalimi nango kuwagadangisa kweze dijithali kuzokwenza bona kube lula bonyana abantu bakghone ukuveza imicabango yabo nokuthi bakghone ukuveza imibona yabo.

Ukulingana

[edit | hlela umthombo]

Lokha amalimi weSewula Afrika nawabulungwe woke ngokwedijithali azokhona ukuthi agcine alingana kungabi nokuthi elinye ilimi liqakatheke khulu ukudlula elinye, ngombana kunelimi elingaziwako bonyana nawufuna ilwazi ngalo uzolitholaphi. Amalimi nawabulungwe woke kuzokuba nokulingana ekuzokuvela ngokuthi woke umuntu afunde esikolweni ngelimi likanina akhuliswe ngalo begodu nalikhulumako. Lokhu kuzokuba nomphumela omuhle khulu emfundweni zabafundi, ngombana nje enarheni yeSewula Afrika abafundi abakghona ukufunda ngelimi labo eenkolweni zamaziko aphakemeko bafundi abakhuluma ilimi lesiNgisi nelesiBhuru. Nakungenzeka bona amalimi alingane ngokuthuthuka, kuzokwenza bona nabantu abakhuluma amalimi ahlukileko enarheni le bamukelane, kungaba nokuthi umuntu ukhuluma into engekho nofana ukhuluma ilimi elingaziwako.

Umnyango wezefundo uhlele bewaphasisa umthetho wokuthi kufanele abafundi be greyidi-4 bafunde ngamalimi wabo isifundo seembalo Kanye nesesayensi yemvelo.[4]Ukubulungwa kwalimi kuzokwenza bona umsebenzi lo ubeyipumelelo, ngombana kuzokwenza bona kugcine sele kufundwa ngamalimi asemthethweni ama-12 weSewula afrika efundweni yamazika aphakemeko.Kuzokuba netjhuguluko efundweni yeSewula afrika.Woke amalimi we Sewula Afrika nakabulungwe ngokulingana kuzoku kghonakala bonyana woke umfundi enarheni le afunde isikolo ngelimi lakhe ukusukela e greyidini-R bekuyokufika e greyidinI ye-12 kurage godu kuyokufika efundweni yamazika aphakemeko.Ihlelo elifakwe eenkolweni le-MTBEE elifakwe eeenkolweni lizokuba yipumelelo ngombana elikho ilimi elizokubandlululwa.[5]

Ubunjalo babantu

[edit | hlela umthombo]

Woke amalimi wabantu akhulunywa eSewula Afrika kufuze abulungwe ngombana ngokwenza njalo kuzokuba nokuthuthuka kwesitjhaba nokuthi abantu abakhuluma lelo limi bakghone ukuthi bobonakale nokuthi bamukelwe enarheni yeSewula Afrika, nanyana baye kwezinye inarha bazokukghona ukubonakala ukuthi bakhuluma amanye wamalimi akhulunywa eSewula Afrika. Ilimi lenza bona umuntu azazi ukuthi ukuthi ungubani ngombana usebenzisa lona ukuzethula ahlathulule imvelaphi yakhe, begodu akghone nokuthi enze amasiko wakhe asebenzisa ilimi lakhe.[6][7]Lokhu kungombana umuntu ngelimi akakhulumi kwaphela kodwana ukghona nokuthi enze nomvumo ngelimi.

Ilwazi lomthetho nokupeledwa kwamalimi

[edit | hlela umthombo]

Lokha nakubulungwa amalimi abantu bakghona nokuthi bathole ukuthola ilwazi lokuthi bafunde ukuthi ilimi likhunywa njani nokuthi lipeledwa bunjani. Iokho kuthuthukisa izinga lokuthi woke amalimi akhulunywa eSewula Afrika angatjhugululwa enziwe amalimi angaziwako begodu kusiza nokuthi umthetho wokusetjenziswa kwelimi ulandelwe kungathokali ilimi IsiNdebele sele sikhulunywa ngokuvangwa nelimi lesiSwati ngombana lokho kungenza bonyana ilimi limotjhakale. Abantu bazokukghona ukufunda izinto ezifana nokuthi kokhunye akukhonakali bonyana utjhugulule umutjho wesiNgisi ngendlela enqophileko uwuse elimini lesiNdebele. Ilwazi lomthetho welimi lizokwenza bona abantu balahle namagama welimi labo wemvelo bese basenzise wokubolekwa elimini lesiNgisi nofana kwamanye amalimi. Isibonelo igama ejamale uburotho ngesiNdebele mgadango kodwana sele kusetjenziswa leli loburotho ekungilo lokubolekwa elimini lesiBhuru.

Ukusebenzisa ilimi elinothileko

[edit | hlela umthombo]

Lokha nawukhuluma ngokusebenzisa izaga nezitjho zelimi lemvelo lazo zikghona ukuthi zivele ngendlela enothisa ilimi nofana enembako. Nakungenzeka bonyana izaga nofana izitjho zelimi elithileko zisetjenziswe sele zitjhugululwe kwelimi zigcina sele zilahlekelwe ngilokho ezikumumetheko ngokobuhlaniphi nofana ngokwefundiso. Amalimi nakabulungiweko imvelo yelimi ngekhe itheleleke Begodu abantu bazokukghona ukusebenzisa ilimi ngokulandela imithetho yalo nangendela enembako.

Umsebenzi wokutjhugulula

[edit | hlela umthombo]

Ukutlola ngelimi elingasilo lakho lemvelo utlole ngokutjhugulula ilimi, kumsebenzi omkhulu engqcondweni ngombana ingqondo kufanele isebenze khulu ukwenza umsebenzi loyo[8]. Ngesikhathi umuntu atjhugulula asebenzisa nobukghwari, ugcina sele alahlekelwa magama wemvelo afanele awasebenzise bese athathe lawo akungasiwo adlulisa umlayezo ngendlela enamandla. Lokha nawutjhugula inoveli nofana umdlalo ilimi lemvelo ekutlolwe ngalo lingagcina sele lingenelela kileli otjhugululela kilo ngaphandle kokuthi uhlele ukuthi lingenelele. Nalibulungiweko ilimi lizokuthuthuka bese abantu bazokukhona ukuthi bathole iinsetjenziswa ezikhghona ukutjhugulula msinya ilimi. Lokho kuzokwehlisa umsebenzi omkhulu owenzeka engqcondweni lokha nawutjhugululako.

Ukuzithemba

[edit | hlela umthombo]

Lokha ilimi nalibulungiweko lenza bona abantu abalikhulumako bagcine sele baba nokuzithemba ngombana bazabe bakhuluma ilimi elaziwako nelilingana namanye amalimi wenarheni. Isibonelo nangabe umuntu akhuluma IsiNdebele endaweni yamaPedi angekhe agcine abenevalo lokuthi bazomnyaza nofana bangamamukeli ngombana naye lakhe ilimi kuzobe kulilimi elaziwako enarheni yeSewula Afrika begodu nakwezinye iiinarha zephasini.

Ukuthutha

[edit | hlela umthombo]

Ukubulunga amalimi kuzokwenza bona amalimi woke azeke endaweni zoke zenarha YeSewula Afrika. Lokho kuzokwenza ukuthi nanoma umuntu athutha endaweni yekhabo ayokwakha endaweni lapho bakhuluma elinye ilimi elingafani nelakhe, angalahlekelwa kuzithemba bese agcine atjhugulula ilimi lakhe athathe labantu labo esele aphila nabo ngaleso skhathi.

Ukwanela kweensetjenziswa zefundo

[edit | hlela umthombo]

Lokha amalimi nakabulungeke woke, kuzokuba lula bona woke amalimi abe neensetjenziswa zokufunda ezifana neencwadi zabantwana zokufunda nokhunye okungenza bona ifundo yabantwana ibe lula. Abantu abanye abanzima sele bathanda bona abantwana babo bafunde ngelimi lesiNgisi ngombana bobona ngathi isiNgisi lilimi eliphambili ngesibanga sokuthi lineensetjenziswa ezinengi zokufunda begodu kulilimi elikhulunywa iphasi loke.Ilimi kuyinto eyenza abantu bona bakghone ukuthi ukuveza imicabango yabo, begodu baphendule lokho abakuzwako ngokwendlela yabo. Amalimi akhona eSewula Afrika kufanele abulungwe woke ukuze akghone ukuthi alingane, begodu kungabi nomehluko lokha abantu abakhuluma.

Iinkomba

[edit | hlela umthombo]
  1. Hlengwa-Selepe, B.B., 2020. A critical analysis of South Africa’s contemporary language policies with specific reference to the Use of Official Languages Act No. 12 of 2012 for government purposes (Doctoral dissertation, University of the Witwatersrand, Johannesburg (South Africa)).
  2. Butler, A., 2017. Contemporary South Africa. Bloomsbury Publishing.
  3. van der Veer, R. and Zavershneva, E., 2018. The final chapter of Vygotsky's Thinking and Speech: A reader's guide. Journal of the History of the Behavioral Sciences, 54(2), pp.101-116.
  4. Veriava, F., 2024. The Basic Education Laws Amendment Bill: A case study in transformative constitutionalism beyond the courts. African Human Rights Law Journal, 24(1), pp.153-178.
  5. Khetoa, S., Aiseng, K., Theledi, K. and Motinyane, M., 2024. The centralization and racialization of language policy: implications for the ‘below'. Frontiers in Communication, 9, p.1472674.
  6. Parajuli, B., 2021. Role of language in shaping cultural identity. Marsyangdi journal, pp.112-118.
  7. Doke, C.M., 2017. The Southern Bantu Languages: Handbook of African Languages. Routledge.
  8. wa Thiong'o, N., 2009. Translated by the author: My life in between languages. Translation Studies, 2(1), pp.17-20.