Jump to content

Ukucoca iindaba ngedijithali okudoswa phambili lilutjha

From Wikiphidiya
ULasizwe Dambuza ngomunye welutjha elinetjhaneli ye-youtube

Ukucoca iindaba kukulokha umuntu acocela abalaleli indaba ayitlolileko nofana azitlamele yona ngehloko yakhe. Kuyinto eyabe isetjenziswa ekadeni ukufundosa abantu ngombana lokha nawulalele iindaba ukghona ukuthola isifundo.[1] Abantu bakghona ukucoca indaba ngekhambo labo lepilo, nofana ngeenhloko ezingaba mraro nofana iintjhijilo abantu abahlangana nazo emphakathini. Esikhathini sanje, ithekonoloji sele ithuthukile, abantu bakghona ukucoca indaba ngediithali. Ilutjha lisebenzisa abomaliledinini banje abahlakaniphileko, amakhamera, nokhunye ukucoca indaba ngedijithali bakghone ukwabelana nabanye abantu abakude indaba. Ilutjha lizibandakanya ekucoceni indaba ngedijithali ngombana likghona ukusebenzisa itheknoloji.

Iindlela zokucoca iiindaba ngedijithali

[edit | hlela umthombo]

Ukucoca iindaba ngedijithali kungenzeka ngendlela ezinengi, njengokuthi kwenziwe amavidiyo, amabhlogo ekukulapho kutlolwa khona indaba nofana okumunyethweko kwelanga, abanye batlola eenkundleni zokuthintana ukulekelela ilutjha bona likghone ukuziveza ngendlela ezihlukahluneko ezingakghona ngazo.[2] Amaphodkhasti wona asebenza khulu lapho kucocwa khona indaba ngamaphimbo ngehloso yokufundisa, ukucocisana ngesihloko esithize nofana ukuhlunga.[3]Omunye welutjha owenza i phodkhasti ngu MacG, yena owathoma i phodkhasti le ngehloso yokufundisa, ukuthabisa nokuhlekisa abantu.[4] Ubiza abantu beSewula Afrika abaziwako ngokuvela kumabonakude nokhunye bese bacocisane nabo bakhulume ngamaphilo wabo.

Umsebenzi wokusebenzisa udijithali ukucoca iindaba

[edit | hlela umthombo]

Ukufundisa umphakathi

[edit | hlela umthombo]

Ilutjha lisebenzisa ukucoca iindaba ngedijithali njengo msikinyeko wokubonisa umphakathi ngemiraro yawo, ithuthukise ubulungiswa emphakathini. Okhunye godu ilutjha likhuluma ngemibono yalo, nezinto ekhezahlangana nazo ezingasiza abanye abantu nofana zibaphe isaluleko. Ukucoca indaba ngedijithali kulekelela abantu abangaka dumi emphakathini bonyana bakghone ukukhuluma bezwiwe babanu abanengi. Ukucoca indaba ngedijithali kukhuthaza nokuhluka okukhamba nokwamukelana kwabantu boke. Lokha nawusebenzisa idijithali ukucoca indaba ukghona ukunikela amalunga womphakathi indawo yokuthi bakghone ukucoca indaba zabo, ekungaba ziintjhijilo abahlangana nazo nofana lokhu abakufundileko. Abantu bacoca ngeenhloko ezikhona kodwana ezingekho etjhatjhalazini isibonelo ukuthwala, ukunikela abantu ilwazi ngazo ukuthi bazi bonyana zikhona izinto ezinjalo emphakathini.[5] Abantu bangakghona ukuzibandakanya ekucoceni indaba ngedijithali ngokuthi bakhulume iindaba ezimraro emphakathini ezifana nalesi zeenhloko zokungatholi ubulungiswa, ukuphela kwebhoduluko, ubulelesi nezinye iiinhloko.

Amakhampheyini wokulungisa imiraro yomphakathi

[edit | hlela umthombo]

Ilutjha lisebenzisa iinkundla zokuthintana ukuthoma amakhapheyini alungisa imiraro yomphakathi isibonelo amakhapheyini afana ne # black lives matter, ne # ME TOO. i- # black lives matter yona ihlose ukuthi ilwisane nokubandlululana ngokombala, nokungaphathwa kuhle kwabantu abanzima emphakathini .Abanye abavula amatjhaneli we-youtube bese benze ikhonthenti ephikisa ukucoca kwabantu, begodu ikhuthaze ukwahlukana kwabantu ngemibono yabo. Isibonelo selutjha elinamatjhaneli we- youtube ngu Lasizwe Dambuza onabalandeli abangaphezulu kwe- 738 000 etjhanelini yakhe.[6] I-Facebook nayo iyasetjenziswa ukucoca indaba ngokuthi abantu bafake amavidiyo, batlole indaba nokuthi baveze into eyenzeka ngaleso skhathi buncopha.

Iinkomba

[edit | hlela umthombo]
  1. Palacios, J., 2012. Traditional storytelling in the digital era. Fourth World Journal, 11(2), pp.41-56.
  2. Shahid, M. and Khan, M.R., 2022. Use of digital storytelling in classrooms and beyond. Journal of Educational Technology Systems, 51(1), pp.63-77.
  3. Ferrer, I., Shaw, J. and Lorenzetti, L., 2021. Ethical storytelling and digital narratives: Lessons learned in student-led podcasts and community radio partnerships. Journal of Social Work Values and Ethics, 18(1), pp.90-104.
  4. Motsaathebe, G., 2023. Evolving Trends in Radio Broadcasting in South Africa: The Case of Podcast and Chill with macg. In 100 Years of Radio in South Africa, Volume 2: Community Radio, Digital Radio and the Future of Radio in South Africa (pp. 161-177). Cham: Springer Nature Switzerland.
  5. Greene, S., Burke, K.J. and McKenna, M.K., 2018. A review of research connecting digital storytelling, photovoice, and civic engagement. Review of Educational Research, 88(6), pp.844-878.
  6. Lasizwe hits 1 million subs! 10 memorable A-list guests from Awkward Dates | News24