Ukufudukela emadorobheni nanyana ifuduko lemadorobheni.
Ukufudukela emadorobheni nanyana ifuduko lemadorobheni.
[edit | hlela umthombo]Isingeniso
[edit | hlela umthombo]Ukufudukela emadorobheni ngelinye ihlelo esele lande khulu eemphakathini wekhethu. Abantu abanengi bathi nabakhulako nanyana ngebanga lemisebenzi neminye iimbandela, bazithola basuka emakhaya bayokuhlala emadorobheni. Nanyana kunjalo, kukhona indlazana elingafudukiko begodu elikhulele emakhaya belakha emakhaya. Eenhlokwaneni ezilandelako sizokutjheja bonyana kuyinini ukufudukela emadorobhen nanyana ifuduko lemadorobheni kanye neembangela zakhona.
Kuyini ifunduko lemadorobheni nanyana ukufudekela emadorobheni?
[edit | hlela umthombo]
Ngokuya kuka-Malik (2015)[1] ifuduko lemadorobheni kulifuduko lelo elenzeka ephasini loke, khulukhulu nasiqala iinarha ezisathuthukako. UBabi, u-Gaugping, no-Ladu (2017) [2]basekelwa Wikipedia (2025)[3] baveze bona ifuduko lemadorobheni nanyana ukufudukela emadorhobeni kulihlelo lelo elifaka hlangana umsikinyeko womuntu ukusuka kwesinye isiyingi ukuya kwesinye ngokwesikhatjhana nanyana safuthi. UMthiyane no-Wissink noChiwawa (2022) [4]baveze ukuthi nanyana ukufudukela emadorobheni kulihlelo nanyana umsikinyeko ovamileko, kukhona umsikiyeko wabantu laba abafudukela emkhaya ukusuka emadorobheni ngokupheleleko. Ngamanye amagama, ukufuduka sele kumsikinyeko owenzeka ngokusuka edorobheni ukuya emakhaya nanyana ukusuka emakhaya ukuya edorobheni ngokuya kweemfuneko zomuntu. Esihlokweni esilandelako sizokutjheja iimbangela yefuduko lemadorobheni nanyana ukufudukela emadorobheni.
Iimbangela zokufudukela emadorobheni nanyana zefuduko lemadorobheni.
[edit | hlela umthombo]Kukhona iimbangela ezahlukeneko ngokuya kokuhlakana kwabantu. Ezinye zeembangela ngilezi ezilandelako:
Amathuba wemisebenzi:
[edit | hlela umthombo]Abantu abanengi bafudukela emadorobheni ngebanga lokuthola amathuba angcono wemisebenzi (Mthiyane nabanye, 2022[4]). Siyazi bonyana amabubululo namakhaphani amanengi begodu amakhulu lawo aqatjha abantu abanengi anzinze ngobunengi emadorobheni. Ngalokho-ke, abantu bafuna ukuzibandameza eduze nawo ukuze bafunyane umsebenzi.
Imisebenzi yezamaphilo nezefundo.
[edit | hlela umthombo]Emadorobheni esikhanini esinengi banikela ngemisebenzi engcono yezamaphilo kanye nezefundo lokho okwenza bonyana abantu abanengi bakhethe ukufudukela emadorobheni ngombana bafuna ukufunyana imisebenzi leyo (Mthiyane nabanye, 2022[4]).
Imirholo engcono.
[edit | hlela umthombo]Emadorobheni kunamathuba nobujamo obungcono bezomnotho begodu imisebenzi yakhona eminengi ibhadala ngcono ukudlula imisebenzi yemakhaya (Mthiyane nabanye, 2022[4]). Ngakho-ke, abantu basuke babona kuhle ukuthi ukuze bakwazi ukuphila ngcono kuncono bafudukele emadorobheni ukuze bathole imisebenzi yemirholo engcono.
Nanyana kunjalo, kukhona iinzunzo yokufudukela emadorobheni, begodu kukhona nobumbi. Esohlokwaneni esilandelako sizokutjheja ubumbi bokufudukela emadorobheni.
Ubumbi bokufudukela emadorobheni.
[edit | hlela umthombo]Kukhona ubumbi obunengi obubangelwa kufudukela emadorobheni ebufaka hlangana obulandelako:
Ukugcwala nokuminyana kwabantu.
[edit | hlela umthombo]Abantu nabafudukela emadorobheni babanga ukugcwala nokuminyana lokho okwenza bonyana imikhambo nemisikinyeko ibe budisi ukwenzeka ngezinye iinkathi (Mthiyane nabanye, 2022[4]). Esikhathi esinengi ekuseni nangemva kwamadina lokha abantu nabaphuma emsebenzini kuyagcwala khulu begodu ekukhambeki lula.
Izinga elikhulu lobulelesi.
[edit | hlela umthombo]Ukufudukela emadorobheni kwabantu abanengi nebabuya eendaweni ezahlukeneko kubanga izinga elikhulu lobulelesi, emadorobheni kanye neengoga zakhona (Mthiyane nabanye, 2022[4]). Ngalokho-ke, kugcine kwenza madorobha kube ziindawo ezingakaphephi.
Ukutlhogeka kwezindlu.
[edit | hlela umthombo]Umbuso kanye nemiphakathi yemadorobheni izithola iseemrarweni omkhulu tle wokubhalelwa kokutholela woke umuntu indlu ngebanga lenomboro eliphezulu labantu abasemadorobheni kanye nokutlhogeka kwenarha (Mthiyane nabanye, 2022[4]). Ngalokho-ke, abantu abanengi bazithola bahlala eendaweni ezingakaphephi kanye nemitlhatlhaneni ebazifakele yona ngokungalandeli imithetho.
Isiphetho.
[edit | hlela umthombo]Ifuduko lemadorobheni nanyana ukufudukela emadorobheni kwenzeka ngamabanga ahlukeneko kanye neendingo zabantu ezihlukeneko. Nanyana, abantu abanengi bangafudukela emadorobheni ngebanga lokuphila ipilo engcono; kodwana kukhona ubungozi nakho le edorobheni obuza nokufudukela khona.
Umthombolwazi
[edit | hlela umthombo]- ↑ Malik, A. S. 2015. Rural urban migration; socio-cultural changes in Pakistan preventive measures taken by government and civil society to control it. Professional Med J, 22(6):674-682.
- ↑ Babi, M. L. A., Guogping, Z., & Ladu, J. L. C. 2017. Causes and consequences of rural-urban migration: The case of Juba Metropolitan, Republic of South Sudan. OP Conf. Series: Earth and Environmental Science, 81:1-9.
- ↑ Wikipedia. 2025. Urbanization. Litholakala ku:< https://en.wikipedia.org/wiki/Urbanization>. Lifunyenwe [ngomhlaka 9 kuTjhirhweni 2025].
- ↑ 4.0 4.1 4.2 4.3 4.4 4.5 4.6 Mthiyane, D. B., Wissink, H. & Chiwawa, N. 2022. The impact of rural–urban migration in South Africa: A case of KwaDukuza municipality’. Journal of Local Government Research and Innovation, 3:1-9.