Ukugandeleleka komkhumbulo

UkuGandeleleka komKhumbulo (Depression, namkha Depressive Disorder ngesiNgisi) kugula kwengqondo okwenza umuntu ahlale adanile, angabi nekareko namkha alahlekelwe lithemba isikhathi eside. Woke umuntu uba neenkhathi zokudana nokungathabi, kodwana ukuGandeleleka komKhumbulo kuhlukile ngombana kuthatha isikhathi eside. Ingathinta ipilo yomuntu, itjhebiswano lakhe nomndenakhe, abangani bakhe, nomphakathi ahlala kiwo. Kungabanga imiraro esikolweni nakamfundi, namkha abe nemiraro emsebenzini.[1] Kungathinta indlela acabanga ngayo, azizwa ngayo nenza ngayo izinto, njengokulala, ukudla nemisebenzi ayenza namalanga. Umhlobo lo wokugula awukhethi ukuthi umhlobo bani, ubulili bani, usebenza kuphi, urhola malini, wenza isiko bani nokuthi ufunde kangangani. [2]
Okumbi khulu kukuthi ukuGandeleleka komKhumbulo kungenza umuntu azibulale. Ngokwewebhusayidi ye-World Health Organization, abantu abama-700 000 bayazibulala qobe mnyaka ngebanga lokugandeleleka ngokomkhumbulo. Nayiragako ithi pheze abantu abaziingidi ezima-280 ephasini mazombe kubaphethe ukugulokhu begodu kubonakala kubamba khulu abantu abasikazi kunabaduna, okumaphesente amane wabembaji, nasithandathu wabengubo. [1]
UkuGandeleleka KomKhumbulo ESewula Afrika
[edit | hlela umthombo]Kuthiwani ngokuGandeleleka komKhumbulo eSewula Afrika? Kunerhubhululo elitjengisa bona abantu beSewula Afrika basemathubeni amanengi wokuphathwa kugandeleleka komkhumbulo nokutshwenyeka ukudlula kwezinye iinarha. Irhubhululwelo lenziwe yi-Wits/Medical Research Council Developmental Pathways for Health Research Unit (DPHRU). UDorhodere u-Ashleigh Craig, ongumrhubhululi we-(DPHRU) uthi imininingwana yerhubhululweli iveza bona inani labantu abaphethwe kugandeleleka nokutshwenyeka eSewula Afrika lidlula inani le-USA, le-Germany nele-Australia. [3]
Amatshwayo WokuGandeleleka KomKhumbulo
[edit | hlela umthombo]
Kunamatshwayo atjengisa bona umuntu uphethwe kugulokhu. Umuntu angabonakala
- Ngokutjhugutjhuguluka kwemizwa msinyana
- Ngokuhlala adanile isikhathi eside,
- Nokuzizwa angasililitho, aphelelwe lithemba
- ngokukwata nangokusilingwa zizinto ezincani ezingatjho litho, namkha ahlangahlangane.
- Ngokungasabi nekareko emsebenzini yangamalanga
- Ngokuphilelwa ubusuku boke, abanye balale isikhathi eside.
- Ngokuhlala udiniwe nokuphelelwa namdlandla wokusebenza bese kuthathe isikhathi eside ukwenza umsetjenzana omncani.
- Abanye abakuthandi ukudla abanye bayafobela.
- Abanye bazibetha khulu nabenze iimphoso, bazizwe bangasililitho. [4]
Lokho Kufuze Umuntu Akwenze Nakagandelelekileko
[edit | hlela umthombo]Kunezinto umuntu nakazizwa agandelelekile okufuze azenze ngokuya ngokwewebhusayidi ye-NHS ye-UK:
- Kufuze athintane nabodorhodere bengqondo ngokurhabako bona afumane isizo
- Kufuze adle ukudla okunepilo
- Angaseli khulu utjwala
- Kufuze kube nemisetjenzana ayenzako
- Ahlale akhuluma nabantu
- Aqalane nalokho okumlethela ukwesaba [5]
Iinkhombo
[edit | hlela umthombo]- ↑ 1.0 1.1 World Health Organisation Website - Depressive Disorder
- ↑ National Institute of Mental Health - Depression
- ↑ University of Witwatersrand Johannesburg - Mental Health in South Africa
- ↑ "How to cope with depression". nhs.uk (in English). 2021-02-02. Retrieved 2025-04-23.
- ↑ NHS - How to cope with depression