Ukukhuthaza abantu abakhuluma isiNdebele ngokuthuthukisa ilimi
IsiNdebele ngelinye lamalimi wabaNguni asemthethweni eSewula Afrika elisetjenziswa nakukhulunywako, eenkolweni, emisebenzini kanye nezinye iindawo. Ilimi lesiNdebele likhulunywa sitjhaba esibizwa bona maNdebele esitholakala eendaweni ezihlukahlukeneko zangeSewula Afrika. Kunemihlobo emibili eyaziwako yamaNdebele ekhuluma isiNdebele esihlukileko ingasi khulu godu. SinamaNdebele abizwa bona maNala kanye namaNzunza.[1] AmaNala kanye namaNzunza akakhulumi ngendlela efanako. AmaNala ayaliliza bese amaNzunza ayandrondroza. Ngokuya ngokomthetho lilodwa ilimi elisetjenziswako ukutlola okulilimi elilinganisiwe kwavumelwana ngelilodwa.
Ilimi liyindlela yokuthintana kungaba kukhuluma, kufunda kanye nokutlola. Ilimi lidosa phambili ekwakheni indlela esenza ngayo izinto ngombana bengeke sakghona ukuthintana nokuzwana ngabe bekungasilo.

Indlela ezingasetjenziswa ukuthuthukisa isiNdebele
[edit | hlela umthombo]Iimi elinye nelinye kufanele bona lithuthukiswe ngendlela ezifaneleko nezisemthethweni. Ukuthuthukisa ilimi lesiNdebele kuqakathekile ngombana kwenza bona ilimi lekhethu lingatjhabalali. Isikhethu singathuthukiswa ngokobana sikhulunywe njalo mihla namalanga bakhulumi baso begodu bazikhakhazise ekusikhulumeni. Angeke kwaba nabantu abanetjisakalo ngokwazi kabanzi ngelimi leli, abantu bakhona banganayo itjisakalo yokulithuthukisa ngombana kufanele kuthome kibo. Ukuze ilimi lesikhethu lifike eendaweni eziphakemeko kuqakathekile bona lithuthukiswe ngendlela ezihlukahlukeneko ingasi ngokukhuluma kwaphela. Enye indlela engasetjenziswa kukobana kutlolwe phasi ngalo ilimi leli ukuze abanetjisakalo bazokghona ukufunda okutloliweko ngalo. Lapho kuzokuvela amarhubhululo ahlukahlukeneko mayelana nelimi lesiNdebele nangendlela ilimi lihlangana ngakhona nesiko ngombana ziyakhambisana.[2]