Umlando wombuso wegandelelo eSewula Afrika
Umlando wombuso wegandelelo enarheni yeSewula Afrika
[edit | hlela umthombo]Umbuso wegandelelo eSewula Afrika wathoma ngonyaka we-1948 ukuya enyakeni we-1994. Umbuso lo bewenza bona kube nokuhlukana phakathi kwabantu ngesibanga sombalal wabo. Umbuso lo wathoma yihlangano ebeyidoswa phambili ngu-Daniel Francois Malan ekunguye oweza nomthetho wokugandelela abantu abanzima.
Imithetho eyabekwako
[edit | hlela umthombo]Ukuzitlolisa ngokuya kombala
Kwabekwa umthetho wokuthi woke umuntu kufanele ayozitlosa ngokuya kombala wakhe lokhu bekwenzelwa ukuthi kwaziwe ukuthi umuntu uzokupohatha njani ngouya kombala wakhe[1].
Ukuhlukanisa abantu ngeenqhema
Kwahlukaniswa abantu ngendlela ebabehlala ngayo, abantu abamhlophe bebahlalaendaweni ezihle eziphezulu bese kuthi abantu abanzima banikelwe indawo lezo ezingakathuthuki. Abantu abanzima bebangaka vunyelwa bona ukuya amabhitjhi,emaphageni nakwenzinye indawo zokuledlha. Lokha nagade umuntu atholakala endaweni yabantu abamhlophe begade amapholisa ambopha[1].
Ukwala imitjhado yabantu abahlukileko ngombalaAbantu abanzima bebangaka vunyelwa bona bangathandana nofana batjhadane nabantu abamhlophe. Abantu bakufanele bona bathandane ngokombala ofanako[2].
Umthetho umthetho wokuphatha umazisi
Abantu abanzima bekufanele bahlale baphethe umazisi koke lapho bakhamba khona ukwenzela bona bagabotjhwa. Nanyana bebekhamba baphethe umazisi kodwana bebangangeni nanoma kukuphi[3].
Ifundo yabantu abanzima
Abantu abanzima bebathola ifundo ephasi kuneyabantu abamhlophe ngokwezinga lokho bekwenziwa ngilezi inzathu
Ukufunda umsebenzi ovamileko
Abafundi abanzima ngalesi iskhathi bebafunda ikharikhulamu enciphisiweko eyenza bona bona benze imisebenzi evamileko njengokuthuga, ukutjala esivandeni nokhunye. Lokhu bekwenziwa mthetho obizwa bona yi bantu act yango 1953, ekungiyo ebeyehlisa izinga lefundo yabantu abanzima ukubagandelela bona bahlale baphasi kwabamhlophe[4].
Inkolo ezingabhadelelwa ngurhulumende
Inkolo lapho kufunda khona abantu abanzima beziphasi ngokwezinga lokufundisa ngombana abotitjhere bakhona kade bangakabandulwa bonyana bazokufundisa. Inkolo bezitloga iinsetjenziswa neensiza zokufundisa[5].
Ukuphela kombuso wegandelelo
Ihlangano ye african national congress eyabe idoswa phambili ngubaba u-Nelson Mandela yadlala indima ekulu ekulwisana nebandlululo. Ihlangano yasungula isiqhema esingana nturhu Umkhonto wesizwe ukulwisana negandelelo[6]. Kwathi ngonyaka we-1994 abantu amekhathweni bakhetha uNelson Mandela bona abe ngu Mongameli wesitjhaba. Kukulapho kwathoma khona ikululeko.
- ↑ 1.0 1.1 Mhlauli, M.B., Salani, E. and Mokotedi, R., 2015. Understanding apartheid in South Africa through the racial contract. International Journal of Asian Social Science, 5(4), pp.203-219.
- ↑ Dalmage, H.M., 2018. Mixed race families in South Africa: Naming and claiming a location. Journal of Intercultural Studies, 39(4), pp.399-413.
- ↑ Du Bruyn, D., 2024. Memories and testimonies of passbooks, permits and platkeps in apartheid-era Batho, Mangaung.
- ↑ Wills, I.R., 2011. The history of Bantu education: 1948-1994 (Doctoral dissertation, Australian Catholic University).
- ↑ Ndimande, B.S., 2013. From Bantu education to the fight for socially just education. Equity & Excellence in Education, 46(1), pp.20-35.
- ↑ Clark, N.L. and Worger, W.H., 2016. South Africa: The rise and fall of apartheid. Routledge.