Umsebenzisi:F.K MAHLANGU/Page 1
page:1 draft space 1
UbuKghwari besiNdebele kanye nemakhiwo yakhona.
[edit | hlela umthombo]Abantu bamaNdebele beSewula Afrika baziwa khulu ngobuhle bemibalabala nendlela ehlukileko yokuhlobisa izindlu. Isiko leli lenziwa khulu maNdebele weSewula (amaNdzundza kanye naManala) esifundazweni se-Mpumalanga nese-Gauteng.
Ukupendwa kwezindlu.
[edit | hlela umthombo]Omunye wemihlobo edumileko yobukghwari bamaNdebele kukupendwa kwezindlu ngemibala ehlukahlukeneko. Amaboda wemizi ahlotjiswe ngemibala ekhanyako efana nobomvu, otjheli, ohlaza satjani, kanye nonzima. Amaphetheni avamise ukuvezwa ngombala onzinyana, okwenza boabonakale kuhle.
Ukupendwa lokhu kwenziwa babantu abasikazi begodu bakudlulisele eenzukulwaneni. Imitlolo kanengi inehlathululo yamasiko, etjengisa ubunikazi, amagugu, nokutjhuguluka komphakathi. Ubukghwari lobu baqina ekuthomeni kwekhulu lama-20 njengendlela yokutjengisa ukuzikhakhazisa nokuqina ngaphasi kwezimo ezibudisi.[1]
Ukusebenza ngobuhlalu.
[edit | hlela umthombo]Ukwenza ubuhlalu ngenye into eqakathekileko yobukghwari bamaNdebele. Abomma benza imigexo, ama-ephroni, nemihlobiso yemilenze basebenzisa ubuhlalu obuncani obukhanyelako. Umbala ngamunye nephetheni kungaba nehlathululo, njengokutjengisa bona umuntu wengubo utjhadile namkha usesemntazana.
Imakhiwo.
[edit | hlela umthombo]Izindlu zesintu zamaNdebele zakhelwe emindenini ngobunengi, zazakhiwe ngombumbo begodu ziyindulunga, zihlotjiswe ngaphandle. Ngokukhamba kwesikhathi, izindlu ezikhulu ezinamaboda amakhulu zaba yinto evamileko, okwenza bona kube nesikhala esinengi sokutlola imifanekiso emibalabala.
Ukuqakathekiswa kwesimanjemanje.
[edit | hlela umthombo]Ubukghwari bamaNdebele sele baziwa khulu ephasini loke. Abadwebi abafana no-Esther Mahlangu bathathe isiko baliphakamisa, bapenda iinkoloyi, iimphaphamtjhini, kanye namaboda wegalari basebenzisa isitayela esifanako. Ama" Museum" kanye namaqembu wamagugu eSewula Afrika naphetjheya aragela phambili nokugidinga ubukghwari besiNdebele.[2]