Umsebenzisi:Jetro mahlangu/Draft 1
leli likhasi lami lokuthoma.
[edit | hlela umthombo]UMRHAYILI yinyanga yesihlanu ku https://en.wikipedia.org/wiki/Julian_calendar ne https://en.wikipedia.org/wiki/Gregorian_calendar.Inyanga ka Mrhayili inamalanga amatjhumi amathathu nanye.eSewula Afrika kilenyanga kuthoma umoya omakhaza orhayila nofana obulala yoke into emilileko namkha ebeyihlaza ehlobo.Inyanga kaMrhayili ise sizinini ye kwindla nalapho kuthoma khona isikhathi sobusika.Ibizo lenyanga lihlathulula bonyana kusikhathi sokobana izinto ezinengi ezifana neentjalo ziyarhayileka nofana ziyafa.
Inyanga ye Afrika igidingwa qobe mnyaka ngoMrhayili,ukukhumbula ukusungulwa kwe https://en.wikipedia.org/wiki/Organisation_of_African_Unity#:~:text=The%20OAU%20was%20founded%20in,May%201963%20in%20Addis%20Ababa I edishini yetjhumi yenyanga ye Afrika igidingwa ngaphasi kewsiqubulo esithi:"SIGIDINGA IMINYAKA EMATJHUMI AMATHATHU NANYE YE TJHAPHULUKO",sakha iAfrika encono nephasi elincono. eSewula Afrika inyanga kaMrhayili qobe mnyaka itshwaywa njenge nyanga yeAfrika begodu ithungelene nokhu sekela nokuqinisa ilanga le Afrika.Ngomnyaka ka 2024 i https://en.wikipedia.org/wiki/African_Union yahloma ilanga leAfika ngokurhabisa ukutlanywa kwe https://en.wikipedia.org/wiki/African_Continental_Free_Trade_Area.Ibuye isekele amahlelo asekela i International Decade Of Indigenous Languages njengo kutjho kwe UNESCO ukutjengisa ukuqakatheka kokuthuthukisa ukusetjenziswa kwamalimi wendabuko we Afrika.

Iyunivesithi ye Mpumalanga https://www.ump.ac.za/ igidinga ilanga le Afrika solo kwango 2015.U vice chancellor we univesithi ye Mpumalanga uProfessor Thoko Mayekiso wathi iziko lezefundo ligidinga beliyazikhakhazisa ngoutjhidelana nenarhakazi yeAfrika.
" ngokwehloso yethu sirhuluphela ukuba yi univesithi ye Afrika ekhamba phambili ekuletheni amathuba wokuthuthuka ngokusungula nokhu sungula.sikholwa bonyana kusinikela ithuba elihle ukuthuthukisa umqopho wethu ngamalanga.sisungule isiko lokugidinga iAfrika day solo kwango 2015.sibe netjhudu lokumema aboqwephetjhe bazositlhadlhula ngenarhakazi ye Afrika.

I Zanex Foundation African languages literarcy project eyaziwa bonyana yi Ulwazi Lwethu ihlanganisa iinhlangano ezine zeengweli esikhaleni semitlolo yabantwana begodu isebenzisa ubucwephetjhe babo ukukhiqiza izinga eliphezulu lelimi le Afrika lokuzigedla kunye nabafundi abalinganisiweko besigaba sesisekelo.
I Zanex Foundation ithome begodu yasekela ngeemali i Ulwazi lwethu African language reading materials project ngomqopho wokuthuthukisa ukufunda kweencwadi zamalimi we Afrika nokusekela abotitjhere ngensetjenziswa zokufundisa ukufunda kwabentwana abasemazingeni aphasi wefundo ukufunda ngelimi lekhaya.
IINKOMBA.
1.https://ienabler.ump.ac.za/pls/prodi41/w99pkg.mi_login