Umsebenzisi:Orrora/Draft page 1
draft page 1
[edit | hlela umthombo]Indima Yabantu Abatjha Kwezokulima
[edit | hlela umthombo]
ESewula Afrika, abantu abatjha abakavami ukutholakala khulu kwezokulima, yeke sibalo esincani khulu sabantu abatjha abathuthukisa zokulima. Nanyana kunjalo kunomnyakazo owenzekako kwezokulima, njengokukhiqizwa kokudla, ukuthengiswa kokudla nokwehla komtlhago ezikweneli ngebanga lendima edlalwa babantu abatjha abambalwa, khulukhulu eendaweni zemakhaya. Kodwana kusesenesitjhijilo sokukara abantu abatjha ezikweneli, kuhlanganise nokungatholakali kuhle kwenarha yokutjala, iimali namakghono atlhogekako.[1]
Irhubululo litjengisa bona kunamaphesente ama-24 wabantu abatjha ababandakanyeke kezokulima, begodu bambalwa khulu abenza imali ngakho. Abtjha abamaphesente ama-23 nama-21 benza imali ngamaplasi begodu banamabubulo wabo. Abatjha abatjhadileko nalabo ababondlako emizinabo nabo baba nethando lokulima ngombana ekhaya bayalama.[2]
Iintjhijilo Abatjha Abaqalana Nazo Kezokulima
[edit | hlela umthombo]Nanzi iintjhijilo abantu abatjha abaqalene nazo ezikweni lezokulima:
- Ukungatholakali lula kwelwazi nefundo yezokulima. Lokhu kuhlanganisa ifundo namakghono wezokulima asezingeni eliphasi okungilo elinomthelela omkhulu ekungabini khona kwemikhiqizo yezokulima, bese lokhu kubangele ukungalingani nomtlhago enarheni.
- Ukungatholakali kwenarha. Lokhu kumraro khulukhulu kabengubo abasesebatjha ngokwesiko labanzima abanganikelwa ilifa lenarha. Ngaphezu kwalokho bambalwa khulu abantu abatjha abakghona ukuthoma imali-mbonelelo etholakalako yokuthenga inarha.
- Ukungatholakali lula kwemali nezenzelwa, kuhlanganise nemali-mboleko, imali ebulungwako netjhorensi etlhogekako bona ithomise ibubulo lokulima beyithuthukise nemikhiqizo yakhona.
- Ubudisi bokutholakala kwemisebenzi ephathelene nezokulima engondla amaphilo wabantu abatjha isikhathi eside.
- Ukungatholakali lula kwamamakethe okungathengiswa kiwo imikhiqizo yezokulima okwenziwa ziintolo ezikulu ezithengisa imikhiqizo yezokulima, ukungabibikho kwefundo, ibandulo nelwazi elaneleko ngokuthengisa imikhiqizo yokulima.
- Ukungatholakali lula kwamathuba wokubandakanyeka nakucociswana ngepholisi yezokulima. Lokho kutjho bona kunabantu imibono yabo engekhe izwakale, bese lokho kwenze abantu abatjha abathanda ukulima bangakutholi abakutlhogako.[3]
Indlela Iintjhijilwezi Ezingararululwa Ngayo
[edit | hlela umthombo]- Urhulumende kufuze wandise amahlelo wokwabelana ngelwazi nefundo yezokulima ukuze kutholakale ilwazi elaneleko ngezokulima. Amahlelo la angenziwa bese afundiswe abantu abatjha kusukela ebuncanini babo, okungasiza ekwakheni ithando lezokulima eenhliziyweni zabo. Kufuze kube namahlelo wokubandula abafundisi begodu eze neentlabagelo zokufundisa abantu abatjha ngezokulima nangendlela ukudla okukhiqizwa ngayo.[3]
- Urhulumende kuye namabubulo azijameleko kufuze bafake imali ekuthuthukiseni ezokulima begodu bathuthukise nethekhnoloji yezokulima, bebasekele abantu abatjha abangenela umkhakhalo. Amaziko wezeemali nawo kufuze avulele abantu abatjha amathuba aneleko begodu kube bulula bona abantu abatjha bawafumane.[3]
- Urhulumende kufuze unikelane ngenarha ekhona bona abantu abatjha balimele kiyo, begodu kufuze anikele nangemali engathenga inarha yokulima. Yeke kufuze uthuthukise imithethokambiso yokutholakala kwenarha yokulima eSewula Afrika. Nanyana kunamahlelo nemithethokambiso eminengi emalungana nokwabiwa kwenarha yokulima, kusafuze enze kube bulula ukufumana amathuba lawo.[4]
Abatjha Abaphumelelako Kwezokulima
[edit | hlela umthombo]- Phikolomzi Qinisa Dlamini: Umphathi kezokulima ekhamphanini i-Ndela Farming, wathola iziqu zakhe e-Cedara College of Agriculture begodu ukhuthaza abantu abatjha bona balandelele khulu ifundo yezokulima.[5]
- Keneilwe Raphesu: Uphethe ibubulo i-Runs Mogalemone Farm banoyise begodu ukhuthaza nabanye bona bangenele zokulima.[5]
- Thabo Herman Dithakgwe: Wathoma ibubulo elibizwa bona yi-Ditha Farming, Wildlife and Projects aneminyaka eli-19.[6]
- Sabelo Mdlalose: Nguye odosa phambili i-Iqabungelihle Primary Cooperative, utjala imirorho neenungo.[7]
- Stanley Ntshangase: Umlimi onesivuno esincani ophumelele khulu ukutjala ikhabitjhi, amabhatata nesiphila begodu imikhiqizo yakhe uyithumela e-SPAR.[8]
Iinkhombo
[edit | hlela umthombo]- ↑ Ongama Giwu, Lelethu Mdoda, Samuel S. Ntlanga, Olwethu Loki ( 08 Nov. 2024), Evaluating factors influencing youth participation in agricultural enterprises: Implications for food security and agribusiness, SAJEBSM website. Retrieved from: https://sajesbm.co.za/index.php/sajesbm/article/view/903/1130 Retrieved 28-06-2025.
- ↑ The Water Wheel pamphlet (January-February 2022) Youth and Agriculture.
- ↑ 3.0 3.1 3.2 UNAI Hub for SDG2 News, (June 16, 2022) The youth are the future of the agricultural sector, University of Pretoria website. Retrieved from: https://www.up.ac.za/unai-hub-for-sdg2/news/post_3082769-the-youth-are-the-future-of-the-agricultural-sector Retrieved on 28-06-2025.
- ↑ South African Government website (2025), Land and agriculture. Retrieve from: https://www.gov.za/issues/land-and-agriculture Retrieved on 28-06-2025.
- ↑ 5.0 5.1 Nicole Ludolph (21st June 2022) Watch out, these young farmers are on fire!, foodformzansi.co.za, Retrieved from: https://www.foodformzansi.co.za/watch-out-these-young-farmers-are-on-fire/ Retrieved on 28-08-2025.
- ↑ More Matshediso (2019)Teen farmer makes dad proud, Vuk'uzenzele website (2025).Retrieved from: https://www.vukuzenzele.gov.za/teen-farmer-makes-dad-proud Retrieved on 28-06-2025.
- ↑ Food and Trees for Africa (2021) Youth are the future of SA agriculture. Retrieved from: https://trees.org.za/youth-are-the-future-of-sa-agriculture Retrieve on 28-06-2025.
- ↑ Timbali Technologies (28 Nov 2023) Southern Africa small-scale farming success featuring individual success story, PROAGRIMEDIA Retrieved from: https://www.proagrimedia.com/people/southern-africa-small-scale-farming-success-featuring-individual-success-story Retrieved on 28-06-2025.