Umsebenzisi:Orrora/Draft page 3
draft page 3
[edit | hlela umthombo]Ukugula Kwengqondo
[edit | hlela umthombo]Ukugula kwengqondo (Mental Disoder) libuthelelo lokugula kwengqondo okuhlukahlukeneko, okungaba kuhlangahlangana emcabangweni, emizweni, endleleni umutu aqala ngayo izinto nekuziphatheni kwakhe. Ukugula komkhumbulo kungabangela umuntu bona agandeleleke namkha atshwenyeke ngokudluleleko, abone, ezwe izinto ezingekho bese lokho kuthinte nomsebenzi wakhe wokuziphilisa kuhlanganise nomdenakhe. Ukugulokhu kujayeleke khulu begodu kungaphatha nanyana ngubani, kungakhathaliseki bona umumuntu wengubo nofana omduna. Akukhethi bona unemali nofana awa.[1]
Imihlobo Yokugula Kwengqondo
[edit | hlela umthombo]Ukugula kwengqondo kuhlukaniswe nganasi indlela:
- Ukutshwenyeka Ngokudluleleko. Ukugula lokhu kuhlanganisa ukuthukwa khulu nanokutshwenyeka khulu ngezinto ezizokwenzeka namkha ngezinto afuna zenzeke.
- Ukugandeleleka. Ukugula lokhu kwenza umuntu agandeleleke khulu, khulukhulu ngezinto ezenzeke esikhathini esidlulileko, azizwe angakathabi, angakhanuki ukwenza litho, bekuthinte nendlela alala nadla ngayo.
- Ukutjhugutjhuguluka kwemizwa. Ukugula lokhu kwenza umuntu atjhugulule imizwa yakhe qobe sikhathi. Angathaba khulu godu ngokuphazima kwelihlo azizwe adane khulu.
- Ukuhlanya. Ukukhubazeka kwengqondo okubangela umuntu abone izinto ezibonwa nguye yedwa, bekezwa nemidumo ezwiwa nguye yedwa, namkha abe nomuzwa wokuthinta izinto ezingekho.
- Ukungadli ngendlela efaneleko. Ukuthikaziseka kwengqondo okubangela umuntu angadli ngendlela efaneleko bese kuthinte indlela umuntu aqaleka ngayo.
- Ukusebenzisa kumbi iindakamizwa. Ukuphazamiseka kwengqondo okukwenza ungasakhoni ukuphila ngaphandle kotshwala neendakamizwa.[2]
Ongakwenza nange uqalene Nokhunye Kokugula Okubaliweko
[edit | hlela umthombo]- Rhaba ufune isizo zisuka: Kuqakatheke khulu ukurhaba ufune isizo nange ubona amatshwayo wokugula nofana kungeze kwakuqeda ukugula lokho kodwana kungenza uthole imitjhoga etlhogekako msinyana.
- Thola imitjhoga ekhambelana nawe: Amagulo la awafani yeke kuqakatheke khulu ukuthola imitjhoga ekhambelana nokugula okuphethe wena mathupha.
- Thola isekelo: Kuqakatheke khulu ukuba nesekelo kungathaliseki bone livela kubangani nofana emdenini. Ukuthola ilwazi elinengi ngendlela ongakghona ngayo ngokugulokhu kungaba lirhelebho elikhulu.[3]
Okufuze Ukwazi Ngokugula Kwengqondo
[edit | hlela umthombo]Okokuthona okufuze ukwazi ngabantu abaqalene nokugula kwengqondo ukuthi bakuthola kubudisi ukuqalana nezinto ekufuze zenziwe ilanga nelanga. Abanye bakuthola kubudisi ukubulunga ubudlelwane obuhle nabangani nofana umndeni. Abanye bakuthola kubudisi ukwenza umsebenzi wabo wokuziphilisa nofana ukwenza umsebenzi wesikolo nange bafunda. Ukugula loku kwenza ukuphila kwaqobe langa kube budisi.[1][2]
Okwesibili kukuthi ukugula lokhu abe akusilo ihlazo kungaphatha nanyana ngubani, yeke akukafuzi uzizwe unamahloni bewusabe nokufuna irhelebho. Ukufuna kwakho irhelebho kuzobe kutjengisa ukuhlakanipha nokuhluzeka. Akukafuzi uphathwe ziinhloni, banengi tle abantu abaphila nokugula kwengqondo.[1][2]
Okwamaswaphela ukuthi ikhona imitjhoga namapilisi ongayisebenzisa begodu bakhona nabodorhodera abasebenza ngokugula kwengqondo. Kuqakatheke khulu ukuba nabantu abazokusekela bebazwisise ukugula oqalane nakho.[2]
Iinkhombo
[edit | hlela umthombo]- ↑ 1.0 1.1 1.2 American Psychiatry Association (2025) What is mental illness? Retrieved from: https://www.psychiatry.org/patients-families/what-is-mental-illness. Retrieved on 31/07/2025.
- ↑ 2.0 2.1 2.2 2.3 World Health Organisation (8 June 2022) Mental Disoders. Retrieved from: https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/mental-disorders. Retrieved on 31/07/2025
- ↑ Mayo Clinic (2025) Mental Illness - Symptoms-causes. Retrieved from: https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/mental-illness/symptoms-causes/syc-20374968. Retrieved on 31/07/2025.