Utjani.
Utjani.
[edit | hlela umthombo]Isingeniso.
[edit | hlela umthombo]Utjani budlala indima eqakathekileko eempilweni zeenlwana nabantu. Kukhona utjani obudliwa ziinlwana zodwa nalobo obudliwa babantu boke. Lokho kutjho bona utjani bunemihlobo eminengi njengoba kufakezelwe ngu-Almusaed (2017)[1]. U-Almusaed (2017)[1] waveza bonyana utjani ngezinye zeentjalo lezo eziqakatheke khulu ephasini. Uragele phambili, u-Almusaued (2017)[1], wathi ubuhle nokuqakatheka kotjani buyahluka ukusuka komunye umhlobo wotjani ukuya komunye. Eenhlokwaneni ezilandelako sizokutjheja bonyana kuyini utjani, imihlobo yotjani nemisebenzi yayo.
Kuyini utjani?
[edit | hlela umthombo]Utjani kusitjalo leso esizimilelako naleso esingatjalwa enarheni (Agriculture, Forestry and Fisheries 2015[2]). Esikathini esinengi utjani buba nombala ohlaza, kanti-ke, eminye imihlobo yetjani iba namathuthumbo nanyana iinthelo ezidliwako ezifana ne-owutsi (Agriculture, Forest and Fisheries 2015[2]). Nanyana kunjalo, minengi khulu imihlobo yotjani ekhona ephasini, kodwana ekulumenipendulwano yethu le, sizokutjheja imihlobo emithathu yotjani leyo edume khulu enarheni yangekhethu. Eenhlokwaneni ezilandelako sizokutjheja imihlobo yotjani elandelako:
Imbozisi
[edit | hlela umthombo]
Imbozisi kubutjani lobo obunamathuthumbo anamathelako begodu ahlabako. Bona bubonakala khulu ehlobo begodu buthandwa kudliwa ngezinye iinlwani (Lane, u-Morris, u-Bridle no-Eyles 2015[3]; Almusaued 2017). Ukungezelela, umhlobo lo wotjani uthanda ukumila la kuthambe khona kodwana kungabi mdzwela (Lane nabanye 2015[3]).
Umgwengwe
[edit | hlela umthombo]
Umgwengwe kubutjani lobo obutholakala eenarheni ezinengi (Agriculture, Forest and Fisheries 2015[2]). Buhlaza ngombana begodu buqinile, kanti-ke, nomrabhu wawo uqinile begodu utjhinga phasi bese inabe nehlabathi (Agriculture, Forest and Fisheries 2015). Umgwengwe wona kubutjani obuzimilelako begodu bumila ehlobo nakuna izulu (Agriculture, Forest and Fisheries 2015). Umgwengwe udlala indima efuyweni njengoba ifuyo iyabuthanda (Agriculture, Forest and Fisheries 2015[2]; Almusaued (2017)
Ikoroyi
[edit | hlela umthombo]
Ikoroyi kumhlobo wotjani lobo obukhula ngokuya phezulu bese buthele iintanga lezo ezidliwako (Texas Department of Transportation, 2024[4]). Ikoroyi esikhathini esinengi itjalwa ebusika ivunwe nakuphela isilimela nanyana nakuthoma ihlobo (Texas Department of Transportation, 2024[4]). Ukungezelela, umbala wayo uhlaza okutshehla (Texas Department of Transportation, 2024[4]). Umsebenzi wekoroyi mnengi tle, njekufana nokwenza uburotho, i-owutsi kanti nokudla kweenlwana (Texas Department of Transportation, 2024[4]).
Isiphetho
[edit | hlela umthombo]Utjani ngobunye bemihlobo yeentjalo ethandwa khulu. Eminye imihlobo yotjani ithathwa njengamathuthumbo, ukudla kwefuyo kanye nokudla kwabantu. Kukhona eminye godu imihlobo yotjani leyo esetjenziswa njengemitjhoga yokwelapaha (Almusaued (2017). Kungakho kuqakathekile bona sazi begodu sizwisise imihlobo yotjani ukuze sikwazi ukuthatha ithuba nelwazi lokuyisebenzisa ekuthuthukiseni iimpilo zethu.
Umthombolwazi
[edit | hlela umthombo]- ↑ 1.0 1.1 1.2 Almusaed, A. 2017. Introductory Chapter: Overview of Grass Topic. Ifumaneka ku:< http://www.intechopen.com/books/grasses-benefits-diversities-and-functional-roles>. Ifunyenwe [17 kuNobayeni 2024].
- ↑ 2.0 2.1 2.2 2.3 Department of Agriculture, Forestry and Fisheries. 2015. Kikuyi lawn grass. Department of Agriculture, Forestry and Fisheries: Pretoria.
- ↑ 3.0 3.1 Lane, P., Morris, D., Bridle, K. & Eyles, A. 2015. Common grasses of Tasmania. The Tasmanian Institute of Agriculture: Tasmania.
- ↑ 4.0 4.1 4.2 4.3 Texas Department of Transportation. 2024. Grass, Weed and Wildflower Guide. Texas Department of Transportation: Texas.