Jump to content

Vusimuzi Matlala

From Wikiphidiya

U-Vusimuzi “Cat” Matlala msolwa wezelelesi weSewula Afrika owaziwa ngokuzibandakanya kwakhe eenkontrageni ezinkulu zombuso neempikiswano ezihlobene nalokho. Umnikazi wenkampani yezokuphepha,u-Matlala uhlala e -Pitori.Uhlathululwe nga-beendaba "njengomphathi wezokuphepha" kanye" nomsunguli "begodu njenganje ubotjhwe ngebanga lokulinga ukubulala isithandwa sakhe sangaphambilini.

U-Matlala uqondisa amakhamphani amanengi emkhakheni wezokuphepha newezokwelapha.Ukwenza isibonelo, bekangumnqophisi oyedwa we-Medicare 24 Tshwane District, ikampani enikela ngeenkonzo zokulawula ubungozi bezamaphilo,begodu bekangumnqophisi osebenzako we-Cat VIP Protection Pty Ltd,Falcon Cat Trading and Suppliers ,Lux South African Investments Pty Ltd,Cor Kabeng Trading & Suppliers kanye ne-Black AK Trading.Ngamafemu la, wakhuphukela eenkontrageni zokuthengwa kwezinto zikaRhulumende nezeenkonzo zezamaphilo.

Ibizelo

[edit | hlela umthombo]

U-Matlala wakha umsebenzi wakhe ekuthengiseni ukuvikeleka kwangasese nokutlhogonyelwa kwezamaphilo. Ngaphezu kwe-Medicare 24,uphethe amakhamphani aphathelene nezokuphepha.Ukhokhele i-Black AK Trading ne-Cor Kabeng Trading (amafemu amancani atlolisiweko ngo-2017)abandakanyeka eenkontrageni zokuphakela iimbhedlela.Abaphenyi batjheja bona i-Black AK ne-Cor Kabeng zadalwa ngaphambi kobana ziphumelele amabhidi, begodu u-Matlala wahlala atlolwe njengomnqophisi wabo bobabili.

Emkhakheni wezokuvikeleka,u-Matlala waziwa ngokutjheja ukuvikelwa kwamakati nokuphepha kanye nama-Cat VIP Holdings.Amafemu la anikele ngezokuphepha nemisebenzi ehlobene nalokho.Ukusebenzelana kwakhe kwezamabhizinisi kwathola izinga eliphezulu emphakathini ngemva kokulandelana kweenkontraga zikaRhulumende phakathi neminyaka yabo-2020.Iimphenyo zeendaba ziveza bona "wakhula waba mkhulu ngeenkontraga ezinengi ezizuzisako noRhulumende weSewula Afrika ". Amakhamphani wakhe aphumelele amathenda amanengi,kodwana adosa ukuhlolisiswa bahloli bamabhugu nabaphenyi.

Imali ka-Matlala ilinganiselwa hlangana ne-R100-R150 yeengidi.

Ukuzibandakanya kwethenda

[edit | hlela umthombo]

Ibizo laka-Matlala lihlotjaniswe neenkontraga ezinengi ezikulu zikaRhulumende.Ngomnyaka ka-2021, ummemezeli u-Babita Deokaran,umrholi weyunithi yokulwa nekohlakalo yomnyango wezamaphilo we-Gauteng,waveza ukungalungi eenkontrageni zesibhedlela se-Tembisa ezanikelwa iinkampani azilawulako.Isiqhema saka-Deokaran sathola iingidigidi zama-randa asetjenziswe empahleni nemisebenzi evela ku-Black AK Trading & Suppliers kanye ne-Cor Kabeng Trading & Suppliers,begodu sahlongoza amacala wokukhwabanisa malungana namafemu.U-Deokaran wabulawa ngoRhoboyi wee-2021 ngaphambi kobana iphenyo liphele.Iyunithi ekhethekileko yokuphenya kanye ne-Hawks ngokukhamba kwesikhathi benza iphenyo elifanako eenkontrageni zesibhedlela,u-Matlala wabizwa njengomnqophisi wamafemu abandakanyekako.Ngenyanga kaKhukhulamungu i-SIU ikhuphe imibiko yayo yesikhatjhana begodu sele ilandelele abathengisi abama-41 namkha abanikeli beenkonzo abahlobene nesibhedlela se-Tembisa begodu amakhamphani amathathu anikelwe iinkontraga ezibiza i-R13 538 292 esiqhemeni lesi ahlotjaniswa no-Vusimuzi Matlala.

Ngo-2024, ikhamphani ka-Matlala i-Medicare 24 Tshwane District yanikelwa isivumelwano seenkonzo zezamaphilo seminyaka emithathu ne- South African Police Service (SAPS) esibiza i-R360 yezigidi.Ngaphasi kwesivumelwano lesi,i-Medicare 24 bekufuze inikeze ukuhlolwa kwezokwelapha kanye namasevisi wezamaphilo emalungwini wamapholisa angaba yi-180,000.Imibhalo yokunikela ngokubhida egadangiswe mapholisa,ngoMgwengweni 2024, iqinisekisa bona ikhamphani ka-Matlala bekukuphela kwayo ephumeleleko yokubhida kwekontraga ye-R360m.Umvuzo lo wadonsa ukutjhejwa msinyana,abaphenyi ngokukhamba kwesikhathi baveza ubufakazi bokukhohlisa nokusebenzisana,begodu iimphathiswa zamapholisa zavuma bona ithenda "gade iphawulwe ngokukhwabanisa nobunye ubulelesi".Phakathi kuka-2025 isivumelwano sakhanselwa msinyana ngukhomitjhina wamapholisa welizwe loke u-Fannie Masemola, aveza ukungalungi.

Amacala wobulelesi kanye neensolo zekohlakalo

[edit | hlela umthombo]

Ngo-2024,u-Matlala wabotjhwa begodu wabekwa amacala amanengi.Ngokuya kwemibhalo yekhotho, ubhekene namacala wokulinga ukubulala,ukuvukela ukubulala, nokukhwabanisa imali.Amacala la ahlobana ngokwengcenye nesehlakalo sango-2023 lapho ikoloyi ebegade ithwele intombi yakhe yangaphambilini,umlingisi weSewula Afrika u-Tebogo Thobejane,yadumuzwa eduze ne -Sandton.U-Matlala usolwa ngokuhlela umvumo lo,kodwana uphikile bona ubandakanyeka namkha umnqopho.UThobejane walimala emlenzeni begodu ngokukhamba kwesikhathi wabaleka enarheni,wathi uyesaba ipilo yakhe.Ulandulile amacala kiwo woke amacala begodu usavalelwe ngemva kokuthi anqatshelwe ibheyili,mhlana ali-17 kuKhukhulamungu 2025, ngebanga lokuthi uyingozi yokubaleka begodu uyingozi emphakathini.

Ekulalelweni kwebheyili,iimphathimandla zatjheja izinto ezinengi ezitjengisa bona u-Matlala angabalekela ukutshutshiswa,basola bona unedokhumenti yobunikazi be- Eswatini ekhohlisako kanye nepahla yangaphandle (njenge-jet yangeqadi nama-akhawundi webhanga wangaphandle) engasiza ukuphapha.U-Matlala uphikise iinkolodo lezi, aphikisa ubunikazi bepahla begodu asola abaphenyi ngokutjala ubufakazi.

Ngale kwamacala wobulelesi,u-Matlala ufakwe emacaleni amanengi "wokuthunjwa kwamapholisa," athi iimphathiswa eziphezulu zamapholisa bezithonywe ngokungakafaneli babantu bezamabhizinisi.Kubikwa bona abaphenyi bamthatha njengomuntu oqakatheke khulu eensolo ezinjalo, okwenza bona kuthonywe iKhomishini yokuPhenya ye-Madlanga ngekohlakalo ye-SAPS.Owayengungqongqotjhe wamapholisa u-Bheki Cele uvumile bona wahlangana no-Matlala amaviki ngaphambi kobana ithenda ye-R360m ikhanselwe.Njengomphumela,amabhizinisi ka-Matlala nokuthintana kwakhe kwezepolotiki kudose ukuhlolisiswa okukhulu komphakathi nomthetho eSewula Afrika.Mhlana amalanga ama-29 kuKhukhulamungu wee-2025,umphathi we-Crime Intelligence u-Dumisani Khumalo wanikela ilwazi elinabileko ngesiqhema seenlelesi esihlelekileko,esibizwa nge-“Big Five” lapho u-Matlala ayingcenye yaso.Waveza bona i-cartel,esekelwe e -Gauteng, kuthiwa ibandakanyeka emikhakheni ehlukahlukeneko yobulelesi obuhlelekileko, okufaka hlangana ukurhweba ngeendakamizwa,ukuduna, ukukhwabanisa amathenda,nokubulawa kwabantu ngeenkontraga.

Ikhomitjhini ye-Madlanga

[edit | hlela umthombo]

Ngenyanga kaSewula 2025,ufakazi weKhomitjhini ye-Madlanga waveza bona u-Matlala wathumela imitlolo emithathu ku-Maj-Gen Lesetja Senona,umrholi we-KwaZulu-Natal Hawks,mhlana ali-13 kuSihlabantangana 2025. Hlangana nayo bekunemiphumela yokuphenya okupheleleko kwe-LexisNexis ku-Senzo ne-Thembeka Mchunu Foundation kanye nemininingwana ye-Bizland mayelana neenomboro ezinengi zobunikazi zikaMengameli u-Cyril Ramaphosa.

Ubufakazi obuvezwe eKhomitjhini yokuPhenya ye-Madlanga, khulukhulu ngeengcoco ze -WhatsApp ezitholwe efonini ka-Matlala,buveze ukungenelela kobulelesi emazingeni aphezulu we-SAPS.Imilayezo,eyethulwe ngu-hloko wezobulelesi u-Lt-Gen Dumisani Khumalo,ihlobanisa u-Matlala nosomabhizinisi onethonya we-North West,u-Brown Mogotsi,ohlobene khulu noNgqongqotjhe wamaPholisa ojamisiweko u-Senzo Mchunu .Ukukhulumisana lokhu kutjengisa bona u-Matlala wabhadela iindleko zepolotiki ze-ANC ngo-Mogotsi ngokutjhugulula umusa,okufakahlangana ilwazi nemizamo yokukhandela ukukhanselwa kwesivumelwano sakhe sezamaphilo se-SAPS esibiza iingidigidi zama-randa.

ISekela likaKhomitjhina wamaPholisa weNarha u-Lt-Gen Shadrack Sibiya wanikela ubufakazi phambi kwekomidi yesikhatjhana yepalamende,lapho avuma khona bona uthintane no-Matlala no-Mogotsi kodwana waphika ngokuqinileko bona ubudlelwano bomuntu mathupha nofana ukuzibandakanya ekohlakalweni kanye nomzamo wokuhlakaza i-Politikal Killings Task Team (PKTT). Ukukhulumisana okulinganiselweko kwaka-Sibiya no-Matlala kwahlathululwa njengokusebenzisana kwezobuchwepheshe malungana nokuphikisana kwethenda,ngesikhathi yena athi u-Mogotsi "bekangumlweli" obekamnikela ilwazi ngezinye iinkhathi.

U-Matlala uhlala ejele ngemva kokuthi iKhotho yeMantshi ye-Alexandra ibhalile ngesibawo sakhe sebheyili,imveza njengomuntu ongakghona ukubaleka oneensetjenziswa ezinengi nethonya.Isiqhema sakhe sezomthetho sele siphakamisa isibawo sakhe sebheyili eKhotho ePhakemeko ye-Gauteng e-Johannesburg,okutjengisa umzamo wokuchitha ukuphika kwekhotho ephasi.I-atikili ye -Daily Maverick ikhuthaza bona u-Matlala kufanele amenyezelwe njenge-“National Key Point”.I-atikili le iveza bona ithonya lakhe lifike kangangani eenkhungweni zombuso.I-atikili ithi ubudlelwano bakhe bezamabhizinisi nezepolotiki,khulukhulu ekuvikelekeni kombuso,amapholisa kanye namathenda, kumenze waba mumuntu oqakathekileko eenkulumiswaneni "zokubamba" zeSewula Afrika.

Iinkomba

[edit | hlela umthombo]

1.Maverick, Daily (September 17, 2025). "Follow live: Mkhwanazi first witness at Madlanga Commission". Daily Maverick (in English). Retrieved 2025-09-17.

2.Sithole, Siyabonga (2025-09-18). "State believes it has "water-tight" case against Pretoria businessman Cat Matlala". Cape Times (in English). Retrieved 2025-09-19.

3.Pijoos, Jeff Wicks & Iavan. "SILENCED | Police award R360m contract to Tembisa Hospital tender don". News24 (in American English). Retrieved 2025-09-19.

4.Pijoos, Jeff Wicks & Iavan. "SILENCED | Police award R360m contract to Tembisa Hospital tender don". News24 (in American English). Retrieved 2025-09-19.

5.Majadibodu, Simon (2025-09-03). "Businessman Vusimuzi 'Cat' Matlala claims 52 workers lost jobs after SAPS cancelled his R360 million contract". The Star (in English). Retrieved 2025-09-19.