Walter Sisulu

U-Walter Ulyate Max Sisulu wabelethwa mhlana amalanga ali-18 ku-Mrhayili ngonyaka we-1912, walethelwa Engcobo District e-Traskei. Wakhula alusa iinkomo, izimvu kanye neembuzi njengabanye abalusi abasese batjha. Ngonyakak we- 1920 U-Walter wavezwa ku-Marcus Garvey's Pan-African liberation yabantu abamnyama ngemihlangano yendawo ehlelwe ngu-Wellington Buthelezi, u-Natalian ovakatjheleko owathatha ubunikazi be-America. Ngo-1927 U-Sisulu walisa isikolo aneminyaka eli-15[1]. Unina usebenza e-East London ekude, begodu u-Dyantyi Hlakula, umuntu womndeni obekayindawo yobunikazi nokuzinza ku-Walter, wahlongakala.
Ukukhula kwakhe
[edit | hlela umthombo]Nakaneminyaka eli-16, u-Walter wasebenzisa ubunikazi bomzala wakhe omdala ukwamukelwa njengesisebenzi esivela eenarheni zangaphandle yi-ofisi lokuqatjha emayini. U-Sisulu ukhamba amakhilomitha ayi-1000 ukuya e-Johannesburg ngesitimela, kodwana nakafikako wagwetjwa njengomncani khulu bona angakwazi ukusebenza ngaphasi kwephasi. Kube nokuvumelana lapho atjhatjhululwa khona esivumelwaneni sakhe sihlobo, begodu asebenzela umlimi webisi oletha ibisi emayini. uya eenhlanganweni ezihlukahlukeneko zefundo. Ngokukhamba kwesikhathi waba ngunobhala we-"Orlando Brotherly Society", ihlangano yama-Xhosa, eyakhuthaza ikareko emlandwini weentjhaba begodu yakhuthaza ukuzijamela kwezomnotho ebantwini abamhlophe.[2]
Intjhijilo ahlangabezana nazo
[edit | hlela umthombo]Ngemva kokuphikisana wabethwa kumbi mqatjhi wakhe, begodu nakabika emapholiseni, wathola ukuhlukunyezwa okungeziweko. Eminye imisebenzi njengesisebenzi sekhaya, umtjhayeli wendawo yokulala ilandela. Njengombana sele adiniwe yipilo yedorobha, u-Walter ubuyela ekhaya begodu nakabuyela e-Transkei, wenza umnyanya wesintu wesi-Xhosa. U-Walter godu ufudukile, wabuyela e-Johannesburg ukuyokusebenza ama-iri ali-9 ngelanga alayisha i-ore ngaphasi kwehlabathi emgodini wegolide. Ngemva kokuthi ukungena kwemigodi kubulale abavukuzi abanengi emgodini egade avamise ukuwusebenza, u-Walter ogandelelekileko wadluliselwa phezulu. Ukusongelwa kokuteleka ngebanga lobujamo obumbi kwabangela ukuvunyelwa, begodu u-Walter unesipiliyoni sakhe sokuthoma sesenzo samabubulo esihlelekileko.Phakathi komnyaka, ngemva kwesikhathi esithileko ngemva kokuphela kwekontraga yakhe yamalanga ali-120, u-Walter ubuyela ekhaya e-Transkei. Ukuthola umsebenzi wangekhaya emzini okhululekileko e-East London, u-Walter uzama ukuhlangana nomsunguli we-ANC, u-Walter Rubusana. [3]Godu ithonywe ngezepolotiki ngu-Booker T Washington's Up from Slavery, begodu ngokwesiko ngokutlolwa kwe-WEB du Bois.
1932 USisulu ubuyela godu edorobheni lakhe, i-Qutubeni, aletha iphasela endodaneni yomuntu omhlophe angamaziko ahlangana naye e-East London. Ngokuvamileko, wamukelwa ngokudelela ngumamukeli, usokhemisi omhlophe. Ngonyaka olandelako Nakabuyela e-Doornfontein, e-Johannesburg begodu ahlale nonina obegade ahlanza, u-Walter ufumana umsebenzi e-bakery. U-Sisulu bekangazi ngesikhatheso, umakhelwana ngu-Joe Slovo. Uya esikolweni sasebusuku e-Bantu Men's Social Club begodu uthatha iimfundo zokutjhayela, ukwazi idorobha ngcono.Ngonyaka we-1934, Umthetho wokuVulwa kwemikhukhu uthinta u-Walter nonina, hlangana neenkulungwana zabantu abaNzima abahlala edorobheni. Ukateleleka bona athuthele e-Orlando, eyaba yingcenye ye-Soweto. Ubujamo abude khulu neenthembiso ezenziwe ngurhulumende wendawo.
U-Walter wathoma ukubhenyoga afuna ukuthi bakhuphule umrholo e-Premier Milling Company, eyahlakazwa bese uyakhamba. Uhlutjhwa yincwadi yokuphasisa nokunye ukuhlukunyezwa ngamapholisa begodu uqunta "ukuhlupheka ngaphasi kwehlelo bekube kulapho ngiyinqoba". Usebenza okwesikhatjhana e-Bantu World, iphephandaba eliphethwe ngu-Selope Thema, ilunga elisungulileko le-ANC nentathelizindaba ehle khulu. Godu uthola imisebenzi ehlukahlukeneko yobubhalane, kufaka hlangana nomasipala we-Johannesburg ukubala ukubalwa kwabantu.
Ukuthoma kwakhe kwezepolitiki
[edit | hlela umthombo]Ngonyaka we-1938, wathola umsebenzi e-Union Bank of South Africa njenge-ejenti yokuthengisa, ekhuthaza amaklayenti angaba khona bona avule ama-akhawundi. Lokhu kumenza akwazi ukuthintana nabantu abanengi. [4]Ngokuzenzakalelako wathintana nelunga le-Communist Party u-Rusty Bernstein, owamboleka umtlolo wokuthoma wesokunxele u-Walter awufundako, i-atikili ka-Stalin yango-1913 nge-National Question. Uhlangana no-Govan Mbeki, ebegade amfundi e-Fort Hare, ngemva kokufunda i-The Making of the Transkei, kanye no-Kaizer Matanzima, umphathi we-Thembu.
Ngo-1940, ngemva kokuzifaka esikolweni ngesikhathi asebenza njengomthengisi wendlu, uSisulu uthoma ukusebenza njengomthengisi wezindlu. Ufakwe ngokusemthethweni ku-ANC uliilunga leenhlangano zabasebenzi u-Alfred Mbele. phakathi kweendaba ze-ANC kusukela enyakeni loyo bekwaba botjhwa kwakhe ngebanga lokuvukela umbuso ngo-1963 e-Rivonia.Nelson Mandela no-Sisulu bahlangana kokuthoma, e-ofisini laka-Walter. Njengombana agweme umtjhado ohleliweko e-Transkei, u-Mandela use-Johannesburg, athola iinyawo zakhe. USisulu umrhelebha bona athole umsebenzi emsebenzini wakhe awukhethileko, umthetho.1942 NgoNobayeni, wahlangana no-Pixley Seme, omunye wamalunga asungula i-ANC, esitimeleni esiya emhlanganweni we-ANC weminyaka yoke e-Bloemfontein.ngo-1943 Godu waya emhlanganweni we-ANC weminyaka yoke, lapho ihlangano yenziwa le yesimanjemanje, iqeda iNdlu yamaKhosi, igatja liphakanyiswa njengeyunithi eyisisekelo yenhlangano, ukulingana okupheleleko
Iinkomba
[edit | hlela umthombo]- ↑ https://sahistory.org.za/people/walter-ulyate-sisulu
- ↑ Houser, G., 2003. REMEMBERING WALTER SISULU. Fellowship, 69(7-8), p.20.
- ↑ a Struggle, S.L.D., for Political Freedom. The Palgrave Handbook of Servant Leadership, p.199.
- ↑ https://www.latimes.com/local/obituaries/archives/la-me-walter-sisulu-20030506-20160321-snap-htmlstory.html