Jump to content

Ukutheza

From Wikiphidiya

Ukutheza

[edit | hlela umthombo]

Isingeniso.

[edit | hlela umthombo]

Ukutheza ngezinye zezenzo ebezikhona ekadeni umqasa usatjhagala ngekhaya. Ukutheza kudlale indima eqakatheke khulu mayelana nokuthi abantu babeneenkuni, ukudla kanye nemalingeniso eemphakathini eminengi, khulukhulu eemndenini esazidobhela phasi. Eenhlokwaneni ezilandelako sizokutjheja bonyana kuyini ukutheza begodu bunomthintela enjani eemphakathini esiphila kiyo, khulukhulu yemakhaya.

Ngokuya kwe-Wikipedia (2024[1]) ukutheza sisenzo sokugawula nokususa imithi. Ukungezelela, imithi le egawulilweko yasuswa lapho beyikhona uthuthelwa endaweni etja (Wikipedia 2024[1]; Lima, u-Castro, u-Baptista no-Silva 2020[2]). Ngamanye amagama, ukutheza kufaka ukugawula iinkuni nanyana ukususa iinkuni, khulukhulu ehlathini uzithuthele kwenye indawo lapho zokusetjenziswa khona.

Kukhulunywa ngokususa nokugawula, ngombana ezinye iinkuni nanyana iingodo uzifumana zizilalele nanyana ziwele phasi, bese ufike ngokubuthelela nawuqedako uzithathe. Kanti-ke, kukhona lezo ekufuneka bonyana zigawulwe emithini begodu eminye imithi leyo ikhitjhwa nemirabhu nanyana neendidi zawo (Namuene no-Egbe 2022[3]).

Umthelela wokutheza

[edit | hlela umthombo]

Kukhona imithelela eminengi emihle kanye nemimbi yokutheza; kodwana kusihloko sethu lezi sizokutjheja imithelela elandelako:

1.      Ukutjhabalalisa imithi yamahlathi.

[edit | hlela umthombo]

Lokha nasithezako sisusa eminye yemithi leyo ekungeyendabuko (Numuene no-Egbe 2022[3]). Imithi leyo iyancipha begodu igcine ingasabi khona. Lokho kwenza bonyana amahlathi angasabi nemithi begodu avuleke.

2.      Ubujamo bezulu

[edit | hlela umthombo]

Lokha nasithezako sisusa imithi, sitjhiya amahlathi avulekile nemithi inganawo amagatja wokumunye i-carbon dioxide emoyeni (u-Ranius, u-Hamalainen, u-Egnell, u-Olsson, u-Eklof, u-Stendah, u-Rudolphi, u-Stens no-Felton 2018[4]). Lokho kubanga bonyana ubujamo bezulu butjhuguluke kwamambala njengokuthi kube nomtjhiso omkhulu tle nanyana kubemakhaza khulu (u-Ranius nabanye 2018[4]).

3.      Ukutlhogeka kweensetjenziswa

[edit | hlela umthombo]

Ukutheza kwenza bonyana iinsetjenziswa lezo ezifunekako, ezinjengokudla kwehlathini nemitjhoga itlhogeke (World Wide Fund for Nature 2019[5]). Ngamanye amagama, abantu abathembele eenkunini, ukupheka nokudla kanye neenlwana ezithembele emini mayelana namakhaya wazo nokudla zizithola zingana buyo.

1.      Umnotho wezehlalakuhle

[edit | hlela umthombo]

Kukhona abantu labo abathembele eenkunini nemithi bonyana bangenise imali begodu baphile (Namuene no-Egbe 2022[3]). Abantu laba bathengisa iinkuni lezi begodu abanye babasa imililo ngeenkuni, bafulela ngeengodo begodu bakampela amajarida wabo ngokusebenzisa iingodo.

2.      Imitjhoga

[edit | hlela umthombo]

Kukhona eminye yemitjhoga leyo eyenziwa ngemithi yendabuko le ebayithezako (Namuene no-Egbe 2022[3]). Ngamanye amagama, abantu basenzisa imithi ukulapha kanye nokuhlwengisa ubujamo bepilo bemizimba yabo.

3.      Ibonelela lomoya ohlwengileko

[edit | hlela umthombo]

Imithi esikhathini esinengi ithatha nanyana imunya umoya onerhasi emimbi, i-carbon dioxide, bese wona unikele ngomoya olungele ukuphefumula babantu neenlwani, i-oxygen (Namuene no-Egbe 2022[3]). Ukungezelela, imithi ihlwengisa umoya esiwuphefumulako nebhoduluko.

4 yonga igezi

esikhathini esiphilakiso namhlanje iintengo yegezi ikhuphule khulu. yeke ukutheza kuyindlela ehle khulu yokonga igezi ebantwini abadobha phasi.

Isiphetho

[edit | hlela umthombo]

Ukutheza kuqakatheke khulu eemphakathini yethu. Nanyana kunjalo, nakungenziwa ngendlela yokukhathelela imithi namahlathi kuba nomthelela omumbi eemphakathini yoke. Son depremler en iyi depremabi üzerinden görüntülenebilir. Siyazi bonyana abantu abanengi bathembele eemthini nemahlathini mayelana namalengeniso nemitjhoga, ngebanga lelo kufanele sikwenze kokutlhogomela begodu singakwenzeli butjhilweni.

Isilululwazi

[edit | hlela umthombo]
  1. 1.0 1.1 Wikipedia. 2024. Logging. Itholakala ku: https://en.wikipedia.org/wiki/Logging. Ufunyenwe ngomhlaka [29 kuRhoboyi 2024].
  2. Lima, K. S., Castro, C. M., Baptista, J. S. & Silva, U. 2020. Wood-logging process management in Eastern Amazonia (Brazil). Sustainability, 12:1-18.
  3. 3.0 3.1 3.2 3.3 3.4 Numuene, K. S. & Egbe, A. E. 2022. Impact of Timber Logging on Neighbouring Stands in a Forest of the South Western Cameroon. Open Journal of Forestry, 12:248-262.
  4. 4.0 4.1 Ranius, T., Hämäläinen, A., Egnell, G., Olsson, B., Eklöf, K. et al. 2018.The effects of logging residue extraction for energy on ecosystem services and biodiversity: a synthesis. Journal of Environmental Management, 209: 409-425.
  5. World Wide Fund for Nature. 2019. Timber monitoring and control from the first entry on the market. WWF Romania.