Jump to content

Ukuzikhunga

From Wikipedia

Ukuzikhunga kukulokha umuntu athatha ipilo yakhe ngokuzibulala[1]. Lokho umuntu angakwenza ngokuthi asele amapilisi amanengi, athathe intambo azibulale begodu nangezinye iindlela. eskhathini sanje ukuzikhunga sele kuyinto ekhamba phambili eyenza bona abantu bahlongakale. Abanye babo nabatholwa kusese nesikhathi bayasinda. Ukuzikhunga kuyinto engahlukumeza umndeni nabantu abatjgidelelne naloyo ozikhungileko ngombana bangaba nemizwa yokuthi bahlulekile ukumsiza umuntu ozikhungileko, begodu bezwe nobuhlungi bokulahlekelwa mumuntu abatjhidelelne naye. Omuntu obe netjhudu wasinda lokha nagade azama ukuzikhunga naye uba nobudisi bokuthi aphilisane nabanye abantu.

izinto ezingabangela bona umuntu azikhunge

[edit | edit source]

Ukuhlukunyezwa

[edit | edit source]

Umuntu lokha nakahlukunyezwako begodu angatholi isekelo nanyana isizo abantwini angagcian sele abona bonyana kungcono azikhunge kunokobana aphile budisi ngokuhlukunyezwa[2].

Ukugandeleleka komkhumbulo

[edit | edit source]

Ukugandeleleka komkhumbulo kuyamenza umuntu bona azikhunge ngombana umuntu osesimeni lesi ingcondo yakhe iyaphazamiseka begodu babasengcopheni yokuthi bangenza izinto ezibeka amaphilo wabo engozini njengozibulala. Jeon (2011) Uveza bonyana inengi labantu abazikhungileko litholakala bona belinokugandeleleka komkhumbulo lokha nakuhlowa iindumbu zabo[3].

Ukusogola ngemali

[edit | edit source]

Ukusogola ngemali ngendlela yokuthi umuntu agcine sele angasakghona ukuthola ukudla umuntu angagcian sele azizwa bona kungcona ukuzikhunga kunokuphila bese afikelwe mcabango wokuzikhunga.

Amatshwayo womuntu ongaba sengozini yokuzikhunga

[edit | edit source]

Umuntu ongaba sengozini yokufuna ukuzikhuunga ubonakala ngokuthi azikhiphe ebantwini agcine selel ahlala yedwa. Omunye ugcina umbona ngokuthi asebenzise iindakamizwa ngendlela eyeqileko lokha nakunento emhluphako.

  1. Turecki, G. and Brent, D.A., 2016. Suicide and suicidal behaviour. The Lancet, 387(10024), pp.1227-1239.
  2. Turecki, G., Brent, D.A., Gunnell, D., O’Connor, R.C., Oquendo, M.A., Pirkis, J. and Stanley, B.H., 2019. Suicide and suicide risk. Nature reviews Disease primers, 5(1), p.74.
  3. Jeon, H.J., 2011. Depression and suicide. Journal of the Korean Medical Association, 54(4), pp.370-375.